tüübist elemendi tähisele "+" või "" märgi ning märkides vajadusel ära kaotatud või juurde saadud elektronide arvu. Näiteks H+ ja SO42-. Ionisatsioonienergia Energia, mis on vajalik põhiolekus (madalaimal energiatasemel) oleva elektroni väljalöömiseks aatomi elektronkattest nimetatakse ionisatsioonienergiaks ehkio nisatsioonipotentsiaaliks. Tegemist on selle elektroni seoseenergiaga aatomis. N taseme ionisatsioonienergia on energia, mis on vaja anda n elektronile peale seda kui n 1 elektroni on juba aatomist eemaldatud. Iga järgmise taseme ionisatsioonienergia on oluliselt suurem kui eelmine. Eriti suur hüpe ionisatsioonienergias toimub peale alamelektronkihi tühjendamist elektronidest. Sel põhjusel on enamus ioone sellised, millel on pealmine alamelektronkiht täidetud. Näiteks naatriumil on
(ioniseerimata aatomis), siis erineva prootonite arvuga aatomitel on seetõttu erinevad keemilised omadused. Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on teineteise isotoobid. Erinevatel isotoopidel on reeglina samad keemilised omadused (välja arvatud vesinik), mis teeb isotoopide eristamise keeruliseks. Kui aatomis on oluliselt rohkem (või vähem) neutroneid kui energeetiliselt kõige kasulikuma (kõige madalama seoseenergiaga) tuuma moodustamiseks on vaja, siis on tegemist radioaktiivse isotoobiga, mis võib laguneda kiirates radioaktiivset kiirgust. Aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve.
läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt. meditsiinis.gammaosake = gammakvant, massiarv 0, laeng 0 Tuuma seosenergia. Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks Eriseosenergia Eriseosenergia on seoseenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt Massidefekt on aatomituuma moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa ja aatomituuma seisumassi vahe. Aatomituuma massidefekt on võrdne tuuma seoseenergiaga. Tuumareaktsioon Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Poolestusaeg Suurus, mis iseloomustab aine lagunemise kiirust (eelkõige radioaktiivse). See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Nihkereegel Kui alfa- ja beetaosakesed välja lüüakse siis väheneb laeng ja massiarv teatud arvu võrra. Kiirgusdoosid-1Sv biodoos
võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus
Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga), on tuum ebastabiilne. 16. Mida iseloomustab radioaktiivse isotoobi poolestusaeg? Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. See võib ulatuda ajast, mis on pikem universumi vanusest kuni sekundi murdosani. 17. Kuidas on poolestusaeg seotud ühe konkreetse tuuma elueaga? Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 18. Millised muundumised toimuvad keemiliste reaktsioonide käigus
on vaja anda osakesele, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides ( tuumade puhul megaelektronvoltides MeV ). Aatomituuma seoseenergia on energia, mis on tarvis aatomituumale anda, et lõhkuda see üksikuteks nukleonideks.Atomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga. Iga täiendav nukleon, mis tuuma lisandub, tõmbab teisi tuumas olevaid nukleone tuumajõuga enda poole. Tuuma seoseenergiaga on seotud ka prootonite-neutronite suhe stabiilsetes tuumas. Väikestest tuumadest on kõige stabiilsemad (suurema seoseenergiaga) need isotoobid, milles on prootoneid ja neutroneid ühepalju.. Suuremates tuumades, kus tuumajõud ei ulatu enam üle kogu tuuma, on energeetiliselt kasulikum omada rohkem neutroneid kui prootoneid. Seda põhjusel, et täiendav neutron mõjutab teisi nukleone tuumajõuga, kuid ei tekita täiendavat tõukejõudu.
8 mis muudab isotoopide eristamise keeruliseks. Et eri isotoopide aatomitel on erinev nukleonide arv (massiarv A), on eri isotoopide füüsikalised omadused erinevad. Isotoopi massiarvuga A ja laenguarvuga Z tähistatakse , kus X on keemilise elemendi sümbol. Kui neutronite arv aatomis erineb oluliselt energeetiliselt kõige soodsamast (kõige madalama seoseenergiaga) neutronite arvust, on tuum ebastabiilne; sel juhul on tegu radioaktiivse isotoobiga. Viimane võib laguneda võib laguneda, kiirates radioaktiivset kiirgust. Olgugi et aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist, on tuuma läbimõõt umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna, st suurusjärgus 10-15 m. 2.2 ELEKTRONKATE, IOONID JA SPEKTRID. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei
minutiga. Sel etapil on tuumaosakeste vahelised kaugused suhteliselt suured -- umbes 107~106 cm. Mõne aatomituuma moodustumiseks peavad aga osakesed lähenema üksteisele vähemalt 10-13 cm kaugusele. Tekibki tugev termodtünaamiline tasakaalutus nukleogeneesis. Jahtuvas Universumis jõuab moodustuda pisut deuteeriumi ja triitiumi (prootoni ühinemisel vastavalt tihe ja kahe neutroniga) ning kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevaid alfaosakesi, s.o.tavalise heeliumi suure seoseenergiaga tuumasid. Selle ürgtekkelise kergete keemiliste elementide ja nende isotoopide segu koostise järgi on põhimõtteline võimalus määrata vaatlustest kosmoloogilise ürgsegu keemiline koostis ja seega ka täpsustada sellele vastavate füüsikaliste parameetrite väärtusi. Eriti meelitav on füüsikaliste tingimuste suhtes tundliku deuteeriumi ürgsisaldusele baseerudes määrata aine tihedust praeguses Universumis.
· Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal. Elektronkonfiguratsioon · Samasse ruhma kuuluvate elementide aatomis on valiskiht uhesuguse
See on tingitud sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht aatomituumast ja nende külgetõmme väheneb.Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga. 8. Ionisatsioonienergia- on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis). 9. Keemiline side- on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. 10. Kovalentse sideme omadused. Ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Iga elektronpaari tekkeks on kaks võimalust: Kumbki aatom annab ühe elektroni Üks aatom (doonor) annab elektronpaari ja teine aatom (aktseptor) annab vaba orbitaali
Kui Mendelejev esimese perioodilisustabeli lõi, reastas ta elemendid tabelisse nende aatommassi kasvu järjekorras ritta ja reastas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et “elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub (Vikipeedia). 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel.
perioodis perioodis perioodis perioodis ↓ rühmas ↓ rühmas ↓ rühmas ↑ rühmas 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni (valentselektroni) eemaldamiseks üksikult aatomilt või molekulilt, et moodustada katioon. Tegu on elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis) - mida lähemal on elektronid aatomituumale, seda suurem on aatomi ionisatsioonienergia… seega mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. Valemi kujul oleks ionisatsioonienergiat võimalik kirjeldada X + energia → X+ + e−, kus X on ioniseerumisvõimeline aatom või molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side.
96 Nähtuse põhjust võib ette kujutada nii: kui vabad osakesed moodustavad tuuma, siis nende liikumine jääb piiratuks ja liikumisenergia antakse ära. Kuid mikromaailmas on energia ja mass ekvivalentsed ja see energia vähenemine kajastub massi vähenemises. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. Tuuma lõhkumiseks tuleb teha tööd, mis on arvuliselt võrdne tuuma seoseenergiaga. 11.4. Tuumareaktsioonid Tuumareaktsiooniks nimetatakse aatomituuma muundumist teiseks tuumaks põrkumisel teise tuuma või elementaarosakesega. Reaktsioon toimub väga kiiresti, ca 10-21 sekundi jooksul. Tuumareaktsioon on sunnitud protsess erinevalt radioaktiivsest lagunemisest. Reaktsioone on kaht liiki: ühel juhul mingi tuum laguneb kaheks uueks tuumaks või kaks tuuma liituvad uueks tuumaks. Kui tekkivate tuumade või tuuma seoseenergia on suurem
Kuid sellest hoolimata on suurusjärk ikkagi umbes Rs / R. Vaatame aga järgmist joonist: Joonis 26 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas. Valguse kiir möödub tähest raadiusega R ja selle tulemusena see paindub. Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 M. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 M oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost
Kuid sellest hoolimata on suurusjärk ikkagi umbes Rs / R. Vaatame aga järgmist joonist: Joonis 28 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas. Valguse kiir möödub tähest raadiusega R ja selle tulemusena see paindub. Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 M. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 M oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: 72 Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe
Kuid sellest hoolimata on suurusjärk ikkagi umbes Rs / R. Vaatame aga järgmist joonist: 75 Joonis 28 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas. Valguse kiir möödub tähest raadiusega R ja selle tulemusena see paindub. Tähe raadiuste suhe Rs / R esineb ka seoseenergias Es, mida põhjustab tähe gravitatsioonijõud. Seda nimetatakse massikaoks ja selle matemaatiline avaldis on Es = c2 ΔM. See sarnaneb aatomituumade seoseenergiaga, mis vabaneb raskete tuumade lagunemisel või kergete tuumade ühinemisel. Kuid see tähendab ka seda, et näiteks samasugust energiat c2 ΔM oleks vaja tähe massiga M hajutamiseks lõpmata hõredaks gaasiks. Seda aga väljendab järgmine massikao ja massi suhe: Viimase seose paremale poolele annavad palju täpsemad arvutused kordaja 0,6. Kui me hindame ainult suurusjärku, siis seda kordajat valemis vaja ei lähe. Ka siis on võimalik viimast seost
annaabi.ee 
