howstuffworks.com/mental-health/hum / an-nature/perception/eye2.htm observing-hints-and-tips/averted-vision/ FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS II · Pimeduses on kepikeste Na-kanalid avatud · Neid hoiab avatuna intratsellulaarne cGMP · Kui cGMP kontsentratsioon langeb, siis kanalid sulguvad · Kaaliumikanalid jäävad avatuks · Tekib sensorimembraani hüperpolarisatsioon http://www.nostatic.com/ proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III · Mida heledam valgus, seda ulatuslikum on hüperpolarisatsioon · Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: · Sensorist e retseptorist · Aferentsetest juhteedest · Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine,töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi.Eristatakse nägemis,-kuulmis,-maitsmis-,haistmis-ja kompimismeelt,lisanduvad temperatuuri-,tasakaalu-ja lihasemeel. Meelesüsteem koosneb: Sensorist e retseptorist Aferentsetest juhteedest Kesnärvisüsteemistruktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani premeaabluse muutuste kaudu sensoripotensiaaliks(SP).SP põhjustab sensorga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonpotensiaali teket,mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemiosadesse. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis.Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi.Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal
taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5
Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks. Naatriumikanalid sulguvad, Na+ sissevool väheneb. Kaaliumikanalid jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Kui valgus sensori hüperpolariseerib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektriliseks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jäted, sisaldab enam kui 10 6 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu
Meeleelundite funktsioonide kohta kasutatakse ka üldnimetust sensoorsed funktsioonid. Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis vahendab informatsiooni. Stiimul on aistingule vastav ehk adekvaatne, kui tunderetseptor on eriti tundlik just selle liigi energia suhtes. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis