Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica Ameerika prussakas Periplaneta americana Tartus astmaga lastel 29%, kellest 83% positiivne NTT (nahatorketest) ka tolmulestale Tallinna täiskasvanud 15,5% Tartu väikelastest 2% Sensibiliseerimine (10.ndast eluaastast tõuseb) allergeeni sisaldusega tolmus on vastavuses Allergeeni hävitamine spetsiaalsed madratsid, külm (-18°C), päike soojus, pesemine 60°C), külmutamine (näiteks sügavkülma panna pehmed mänguasjad), aurutamine Elimineerimine Akaritsiidid: bensüülbensoaat Kvaliteetne tolmuimeja, relatiivne niiskus ruumides 45% SIR (spetsiifiline immuunravi) Desensibilatsioon e. immuunravi Kokkuvõte: Tähtsaim ravivõte allergeeni elimineerimine LOOMAALLERGIA
mistõttu organism on haigusetekitajate ehk antigeenide suhtes kaitsetu. Immuunsüsteemi kurnab liialt ka kestev ülemäärane stress, kus neerupealise koore glükokortikoidide pideva ja liigtugeva produktsiooni tõttu pärsitakse antikehade teke ning suureneb vastuvõtlikkus haigustele. See on ka põhjus, miks suurte koormustega treenivad ja võistlevad tippsportlased pidevast stressist tingituna haigestuvad ülimalt kergesti nakkus- ja külmetushaigustesse. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine on ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Teisti öeldes on see allergilise seisundi teke. Sensibiliseerimiseks on vajalik teatud peiteperiood. Ravimite tarvitamisest tigitud sensibiliseerumisest ei tarvitse inimene ise teadlik ollagi, enne kui ta mõne aja möödudes ravimi korduval kasutamisel sellest teadlikuks saab. Paraku võib sensibiliseerumisest mõnikord märku anda juba ülitugev reaktsioon, s.o
keemiliste/füüsikaliste (kiiritusravi) mõjurite tulemusena Autoimmuunhaigus – immuunsüsteemi tasakaal häirub ja sihtmärkideks muutuvad oma rakud ja koed, põhjustades autoantikehade teket, autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära - Ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega MCH II, signaliseerides
Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb. Tavaliselt mõõdetakse 10 palli skaalal. Kroonilise valuga haige käsitlus ravi arutelu Edasi ainult ravi uuringud on lõppenud. Seletus ja diagnoos EMPAATIA!!! o Krooniline valu: KNS sensibiliseerimine kõikidel tasanditel. Kroonilise valu põhjused ei ole... (välistamine). Ravi arutelu o Eesmärk realistlik! o Pikaajaline kannatust! o Kroonilise valu välja ravimine üsna harv o 2-3 palli valuskaalal juba väga hea tulemus o Efektiivse plaanini alles 1a jooksul o Ravi ca 2-3 aastat o Lisaks Võimlemine (liikumatus on samuti halb)
5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse. Fagotsüüt aktiveerub (suureneb selle O2 ja glükoosi tarbimine), samuti selle ensüümid. See viib õhitud mikroobide membraanide lammutamiseni ja mikroobi likvideerimiseni. 2. Allergia ja anafülaksia mõiste. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Toiduallergia. Allergia: olukord, kus korduv kokkupuude antigeeniga kutsub esile ülemäära tugeva reaktsiooni, mis kahjustab organismi. Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes
Ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained.. Anafülaksia: üks allergilise reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu suhtes. Nt ravimipreparaadid, ka AB. Anafülaktiline šokk tekib pärast kokkupuudet allergeeniga juba 2-3 minut jooksul, järsk vererõhu langus ja teadvuse kadu viivad organismi eluohtlikku seisundisse. C. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine: ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga. Allergilise seisundi teke. Selleks on vajalik teatud peiteperiood Desensibiliseerimine: seisundist välja toomine (nt anafülaktilisest šokist) D. Allergiliste haiguste profülaktika ja ravi põhimõtted. Laps võib sensibiliseeruda juba emapiimaga saadud antikehadega. Ema allergiat teades tuleb olla ettevaatlik või vältida kontakti ema allergeenidega
annaabi.ee 
