1. Seleta mõistet renessanss? – Tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. (14-16. Saj) 2. Seleta mõistet ars nova? – muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 – 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmete...
1. Uus ideaal kõlaheli – tugines tertsidel ja sekstidel 2. Tekst seotud muusikaga 3. Laulev, tundeline, tundeid väljendav meloodia Josquin Desprez Johannes Ockeghem Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3
vastuvõtt Eestis. .. on parimas mõttes konservatiivne ja sümboolne sündmus. .. on väärikate inimeste austusavaldus oma riigile. Presidendi vastuvõtt Pidulik vastuvõtt, algab õhtul kell 18.00 Kätlemistseremoonia Peale hümni presidendi kõne Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert Avavalss presidendipaari poolt Eesti Vabariigi 93. sünnipäev Estonias Kutsutud oli üle 900 külalise Kontsert algas Tõnu Kaljuste sissejuhatusega, kus ta lubas publikule Viini klassikute seltskonnamuusikat ja Tallinna heliloojate loomingut. Baleriinid sinises, valges ja mustas. Lõpetuseks tuli üheskoos ettekandmisele Rein Rannapi ja Hando Runneli "Päike on kõikide päralt" Mida kanda? Riietumisjuhiseks on kutsel märge "Frakk või tume ülikond. Rahvariided. Aumärgid" Kui mees kannab frakki, siis on naise riietuseks alati täispikk galakleit või komplekt. Rahvariided on võrdsed frakiga. Sobilik ja kõige kindlam on kanda rahvarõivaid. Need on ajatud ega lähe moest. suupisted
mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka nooditrükitehnika leiutamine 1500.aasta paiku ning 16.sajandil avaldati trükist väga suurel hulgal just seltskonnamuusikat. 14.-15. sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal: igasugust muusikat võis nii laulda kui ka mängida. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/Ars_nova 2 Toomas Siitan, Anu Sepp ''Muusikaõpik gümnaasiumile I''
Pikka aega Saksamaa muusikas konservatiivne stiil, ilmusid hilisrenesanssi stiilijooni. 17.sajandi teisel poolel ilmus teisigi uues stiilis teoseid, mis kasutasid : Soololaulu Generaalbassi (basso continue ) Veneetsia mitmekooritehnikat Värvikaid pillikoosseise Johann Herman Schein (1586-1630) · Õukonna kapellmeister Weimaris 1615 · Kantor Leipzigi Tooma kirikus 1616-1630 · Kirjutas seltskonnamuusikat, laule, instrumentaalsüite, koorimotette ja vaimulike kontserte · Pani aluse Saksa kirikukantaadile ,,Opella Nova" (I 1618 ; II 1626)- kogumik vaimulikke kontserte 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile ja basso continuole Samuel Scheidt (1587-1654) Alustas õukonnamuusikuna Halles Halle linna muusikadirektor 1628-1630 Oli üks tähtsamaid klaviirimuusika loojaid "Tabulatura nova" (1624)- kolm köidet variatsioone,
muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükitehnika leiutamist hakkas ka levima mitmehäälne laulukultuur. Kui Sa oskasid mängida 3-4 pilli ning laulda ka noodist oli see heaks tooniks. Musitseerimine kui selline muutus haritumate linnaelanike koduses täiesti tavaliseks tegevuseks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille populaarsed alaliigid olid: · Motett- http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qXMZoKofu7g · Madrigal- http://www.youtube
Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud instrumentaalmotetiks. 18. ** Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed.
1580.a. suri Palestrina abikaasa. Palestrina looming on suuremas osas vaimulik, kuid ta on loonud ka umbes 100 ilmalikku madrigali ja 50 vaimulikku madrigali. On säilinud tema 104 missat, motette on vähemalt 400, lisaks hümne, 35 mganificat'I ja teisi kiriklike teoseid. 8. Ilmalik muusika 16.saj. Tänu humanistliku hariduse levikule laienes 16.saj. ilmaliku muusika tarbijate ring. Trükiti väga suurel hulgal seltskonnamuusikat. Tähtsaimaks kirjastajaks oli Pierre Attaignant, kes elas Pariisis ja trükkis üle 50 kogumiku umbes 1500 lauluga. Väljaannete tiitlites leidub enamasti märge "laulmiseks või mängimiseks", mis viitab suurele varieerimisvõimalusele esituskoosseisudes. Prantsuse Sansoon on prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. See oli 16.saj. tuntud suures osas Lääne-Euroopast. Algul oli Sansoon valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile
(lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay Pavana ja Gagliarda Passamezzo ja Saltarello * Polüfoonia ja homofoonia mõisted
flöödid jt. Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay Pavana ja Gagliarda Passamezzo ja Saltarello * Polüfoonia ja homofoonia mõisted
annaabi.ee 
