Ühisvara võib jagada: abielu kestel, lõppemisel või pärast lahutust kunagi hiljem, aga võib ka jagamata jätta. Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse Seltsingu puhul: § 589. Seltsinguvara (1) Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). (2) Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Seltsingu juhtimisest võetakse osa ühiselt ja iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582) § 590. Seltsinguvara seotus (3) Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist.
Ühisvara võib jagada: abielu kestel, lõppemisel või pärast lahutust kunagi hiljem, aga võib ka jagamata jätta. Reeglina jagatakse ühisvara kokkuleppel, selle puudumisel tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse Seltsingu puhul: § 589. Seltsinguvara (1) Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). (2) Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Seltsingu juhtimisest võetakse osa ühiselt ja iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582) § 590. Seltsinguvara seotus (3) Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega nõuda seltsinguvara jagamist.
Seltsingu igapäevase tegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks on vajalik seltsinglaste otsus. Eeldatakse, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Kui vastavalt seltsingulepingule tehakse otsuseid häälteenamusega, eeldatakse, et enamust arvestatakse seltsinglaste arvu järgi. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse, et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. 61 Seltsinguleping. Seltsinguleping+ Seltsinguleping+
seltsinglastele oma tegevusest aru andma iga kuu 10. kuupäevaks möödunud kuu kohta. Aruande all mõistavad pooled juhtima õigustatud seltsinglaste suulisi ja kirjalikke vastuseid seltsinglaste järelepärimistele. 5.4. Rahas või asendatavates või äratarvitatavates asjades tehtavad panused lähevad seltsinglaste ühisomandisse ja moodustavad seltsinguvara. 113 5.5. Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. 5.5. Seltsinglane ei või käsutada seltsinguvarasse kuuluvaid esemeid ega oma osa seltsinguvaras. 5.6. Seltsinglane ei või nõuda seltsinguvara jagamist. 5.7. Seltsinglaste osad kasumis ja kahjumis määratakse vastavalt LS paragrahv 592 sätetele. 6. Seltsinglase vastutus. 6.1
Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa, konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise nõuded. Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse. Kinnisvara tasand on keerulisem, see, et tahe oleks muretsetud seltsingulepingu raames, peab see olema vorminõuet järgides teha. Kui mõlemad on panustanud, siis on võimalik raha küsida tagasi. Kaasus 21. M ja F abielus. Neil ühisvarareziim PerS §14 lg1. Tootmisseadmed on ühisvara. PerS §20 lg2 kuigi oli FIE, tegutses perekonna huvides et perekonda üleval pidada. Kui tootmisseadmed kuuluvad ühisvarasse ja see on võetud perekonna huvides siis vastutavad abikaasad ühisvaraga
Muudel juhtudel on ühine omand võimalik vaid kaasomandi vormis. Ka tehingulisel suhtel põhinev ühisomand saab tekkida vaid seaduses ettenähtud vormides. Ühisomand kestab seni, kuni püsib see suhe või kuni asi kuulub ühisusele. Eesti õigus tunneb ühisomandi liikdest abikaasade ühisomandit, mille esemeks on abielu kestel omandatud abikaasade vara, nind seltsinglaste ühisomandit, mille eseme moodustavad seltsinglaste pannused ja seltsingu jaoks omandatu vara, samuti seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel omandatud vara. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ja nad teevad seda kokkuleppel. Kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Registrisse kandmisele kuuluva vallasasja võõrandamiseks on vaja teise abikaasa nõusolekut. Seda on vaja ka kinnisasja võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega. Korteriomand