Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis perekonna seaduse mõttes ühisomand. Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed seltsingulepingust ei pruugi puududa, konkreetse ehitise suhtes võivad olla alusetu rikastumise nõuded. Investeeringud vallasasjadesse: vormivabaduse põhimõte, saavad olukorrast järelduva seltsingulepingu alla minna. Näiteks ostavad auto ja usuvad, et elavad koos, siis hõlmab see nende tahet ja see läheb seltsinguvarasse. Kinnisvara tasand on keerulisem, see, et tahe oleks muretsetud seltsingulepingu raames, peab see olema vorminõuet järgides teha. Kui mõlemad on panustanud, siis on võimalik raha küsida tagasi. Kaasus 21. M ja F abielus. Neil ühisvarareziim PerS §14 lg1. Tootmisseadmed on ühisvara. PerS §20
tagajärjed ei kohaldu Puudub ülalpidamiskohustus, v.a ühise lapse sünni korral (PKS § 111) Abikaasade varasuhet ja spetsiifilisi nõudeid ei teki Personaalne varaline vastutus Kooselu lepinguline korraldamine: Eluruumi isiklik kasutusõigus (AÕS § 225), kasutamise reguleerimise nõue (VÕS § 1055) Elurendise (VÕS § 568) / ülalpidamisleping (VÕS § 572) Vara omandamine kaasomandisse/seltsingulepingu alusel ühisomandisse (VÕS § 580) Solidaarvõlg kokkuleppel (VÕS § 65) Varalised nõuded faktilise kooselu lõppemisel (S. Liin) Asjaõiguslikud nõuded: Ainuomaniku vindikatsioon (AÕS § 80) Ühise omandi (tuvastamine) lõpetamine (AÕS § 76) Võlaõiguslikud nõuded: Lepingust tulenevad nõuded: Seltsinguleping (VÕS § 596jj) (ühise tegutsemise leping (TsK § 440)) Töövõtuleping ...
nõusolek. Kui vastavalt seltsingulepingule tehakse otsuseid häälteenamusega, eeldatakse, et enamust arvestatakse seltsinglaste arvu järgi. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Seltsinguvarasse kuulub ka vara, mis omandatakse seltsinguvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena seltsinguvarasse kuuluva eseme hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, eeldatakse, et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. 61 Seltsinguleping. Seltsinguleping+ Seltsinguleping+ Vaikiv+ Seltsing+ seltsing+ 04.10
täitmisega tekitatud kahju, juhindudes LS paragrahvidest 127, 128. 9. Lepingu tagatised. 9.1.Renditud ruumide omandiõiguse üleminekul Rendileandjalt teisele isikule jääb käesolev Leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui Eesti Vabariigi seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 92. Rentnikul on keelatud renditud ruume koormata kolmandate isikute kasuks, anda allrendile, tasuta kasutamiseks, või kasutamiseks seltsingulepingu järgi või muudel alustel ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta. 91. Rendileandjal on pandiõigus ,vastavalt LS paragrahv 305 sätetele, renditud ruumides asuvale varale, mille teostamiseks esitab rentnik rendileandjale ruumides asuva vara nimekirja 10 päeva jooksul peale käesoleva lepingu allkirjutamist, näidates ära vara turuväärtuse. Kui nimetatud varast ei jätku 3 kuu renditasu tagamiseks, annab rentnik tagatise rahas kolme kuu
Kompromissilepingu mõiste (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping? · VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste (1) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. (2) Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. (www.riigiteataja.ee VÕS) 170. Mis on käsundusleping? · VÕS § 619. Käsunduslepingu mõiste
Näiteks sätestab võlaõigusseadus tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad (VÕS § 312). Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks (nt toa üürimine nädalaks). Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja tavaliselt ka automaatselt) vastava tähtaja möödumisel ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud. Lepingu lõppemise aeg võidakse siduda ka mingi eesmärgi saavutamisega, nagu seda on näiteks seltsingulepingu puhul (VÕS § 596 lg 1 p 5). Kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemist, eelkõige juhul, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni, nimetatakse erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorraline ülesütlemine vajab kehtivuseks erinevalt korralisest ülesütlemisest eraldi ülesütlemispõhjust
Näiteks sätestab võlaõigusseadus tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad (VÕS § 312). Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks (nt toa üürimine nädalaks). Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (ja tavaliselt ka automaatselt) vastava tähtaja möödumisel ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud. Lepingu lõppemise aeg võidakse siduda ka mingi eesmärgi saavutamisega, nagu seda on näiteks seltsingulepingu puhul (VÕS § 596 lg 1 p 5). Kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemist, eelkõige juhul, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni, nimetatakse erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorraline ülesütlemine vajab kehtivuseks erinevalt korralisest ülesütlemisest eraldi ülesütlemispõhjust
annaabi.ee 
