investeeringu abikõlblikest kuludest, kui projektis kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks, siis kuni 60% abikõlblikest kuludest Seltsingule kuni 100 % toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, lubatud ainult teadmussiirde projekt Teadmussiirde projekti elluviimiseks toetus kuni 90 % toetava tegevuse abikõlblikest kuludest Mootorsõiduki ja maastikusõiduki ostmiseks ja liisimiseks toetus
2.6. Seltsinguleping Selle lepinguga kohustuvad seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). 13 Seltsinglased peavad seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Seltsinglaste panuseb võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Seltsingulepingut iseloomustavad: 1) mitmekülgsus; 2) lepingu sõlmimine ei vii juriidilise isiku moodustamisele; 3) konsensuaalse lepingu tunnused; 4) iga seltsinglane peab ühise eesmärgi nimel tegema oma panuse; 5) seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ja iga tehingu tegemiseks on vaja kõigi seltsinglaste nõusolekut. 2.7. Teenuste osutamise lepingud
Vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. (VÕS § 610 lg 1). Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega (VÕS § 580 lg 2). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Panuste tegemisel kohaldatakse eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekule ja vastutusele eseme puuduste eest vastavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seltsinglane annab eseme seltsingu kasutusse, ja müügilepingu kohta sätestatut, kui ta võõrandab eseme seltsingule. Seltsinglane ei ole kohustatud
viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikust järeleandmiste teel. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panus võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu
õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. 169. Seltsileping - Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panused - (1) Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. (2) Eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. (3) Panuste tegemisel kohaldatakse eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekule ja vastutusele eseme puuduste eest vastavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seltsinglane annab eseme seltsingu kasutusse, ja müügilepingu kohta sätestatut, kui ta võõrandab eseme seltsingule. (4) Seltsinglane ei ole
Kaasomandile sarnane oli juba vanemas Rooma õiguses näiteks pärijate ühisus, kus mitmele omanikule kuulus üks ja seesama asi. Oluline on, et üksikule omanikule ei kuulu seejuures varast või üksikutest esemetest iseseisvat osa. Samas pole vajalik, et nad kõik käsutaksid seda eset koos, vaid seda võib teha igaüks eraldi. Eeldatakse siiski, et sellisel puhul on omanike vahel usalduslik suhe, mis välistab kuritarvitused. Iga omanik võib igal ajal nõuda selle ühisuse, mis sarnaneb seltsingule, lõpetamist. Eelklassikalisel ajastul tekib ka kaasomand asja või vara osade üle (communio pro indiviso, condominium), mille puhul on igal kaasomanikul õigus käsutada (võõrandada, pantida, koormata) mitte tervet asja, ent sõltumatult teistest oma arvestuslikku osa. Jällegi võib iga kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist asja jagamise hagiga actio communi dividundo või pärijate kaasomandi puhul actio familiae erciscundae).
5.6. Seltsinglane ei või nõuda seltsinguvara jagamist. 5.7. Seltsinglaste osad kasumis ja kahjumis määratakse vastavalt LS paragrahv 592 sätetele. 6. Seltsinglase vastutus. 6.1. Seltsinglane ei tohi oma isikliku kasusaamise eesmärgil teha tehinguid, millega kaasneb seltsingu eesmärgi kahjustamine või võimatuks muutumine. Eelnimetatu rikkumisel maksab süüdiolev seltsinglane teisele seltsinglasele leppetrahvi ................... krooni ning hüvitab seltsingu kassasse seltsingule tekitatud faktilise kahju. 6.2. Seltsingu või seltsinglaste poolt ühiselt kolmandate isikute ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt, kui võlausaldajaga ei ole kokku lepitud teisiti. 7. Lepingu kehtivus. Seltsingulepingu lõppemise alused. 7.1. Käesolev leping jõustub selle sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni "...."..............a. 7.2. Seltsinguleping lõpeb LS paragrahvis 596 sätestatud alustel. Lepingu ülesütlemine
annaabi.ee 
