peoarved, koosolekute protokollid jne. Tänapäeval säilitatakse mustpeade arhiivifondi Tallinna Linnaarhiiv Elukorraldus Tallinna Mustpeade vennaskonda juhtis kaks vendade hulgast valitud vanemat (Älteste). Aja jooksul kujunes välja tava, mille kohaselt abiellunud mustpeavend astus Suurgildi liikmeks. Et mustpead tegelesid peamiselt meritsi toimuva kaugkaubandusega, langes nende aktiivne kauplemistegevus aega, mil meri oli jääst vaba. Talv pühendati peamiselt seltsielule. Eriti tuntud olid Mustpeade jõulu- ja vastlajoodud, mis võisid kesta mitu nädalat. Pidude puhuks valiti vennaskonna liikmete hulgast tavaliselt kaks peokorraldajat (Schaffer), kelle ülesandeks oli hankida vajalik söögi- ja joogikraam. See amet ei olnud kuigi armastatud, kuna puudujäägid tuli Schafferitel oma taskust kinni maksta, samuti hüvitada peo käigus sisustusele tehtud kahju. Peolaud oli tavaliselt üsna mitmekesine. Söödi linnu- ja metsloomaliha, puuvilju, rosinaid,
Edukad oma tegevusalal, kõrge palgaga, huvitatud tööst ja perekonnast, poliitiliselt konservativsemad ning autoriteedikuulekad. Ei otsi muutusi, tahavad esmaklassilist kaupa, tarbivad mitmekesiseid tootekategooriaid; keskmised TV-vaatajad, loevad palju teatmeteoseid, käsiraamatuid, jälgivad uudiseid, äriperioodikat. (10% USA populatsioonist.) 7. Kogejad. Üle keskmise ressurssidega, tegevusele orienteeritud inimesed. Energiliste noorte inimeste grupp, kulutab palju aega spordile ja seltsielule ning sõpradele. Tarbib palju muusikakaupu, riideid, toitlustusettevõtete teenuseid. Avatud uuele, valmis riskeerima. Kõrgema või lõpetamata kõrgema haridusega. Suure osa vabast rahast kulutavad seltsielule. Selles segmendis on palju impulsiivsete ostude tegijaid. Jälgivad reklaami. Kuulavad rokkmuusikat ja moodsat sisukamat levimuusikat; nende hulgas on dzässihuvilisi. (11% USA populatsioonist.) 8. Aktualiseerijad
inimesed. Edukad oma tegevusalal, kõrge palgaga, huvitatud tööst ja perekonnast, poliitiliselt konservatiivsemad ning autoriteedikuulekad. Ei otsi muutusi, tahavad esmaklassilist kaupa, tarbivad palju teatmeteoseid, käsiraamatuid, jälgivad uudiseid, äriperioodikat. 7. Kogejad. Üle keskmise ressurssidega, tegevusele orienteeritud inimesed. Energiliste noorte inimeste grupp, kulutab palju aega spordile ja seltsielule ning sõpradele, tarbib palju muusikakaupu, riideid, toitlustusettevõtete teenuseid. Avatud uuele, valmis riskeerima. Kõrgema või lõpetamata kõrgema haridusega. Suure osa vabast rahast kulutavad seltsielule. Selles segmendis on palju impulsiivsete ostude tegijaid. Jälgivad reklaami. Kuulavad rockmuusikat ja moodsat sisukat levimuusikat. 8. Aktualiseerijad. Suurimate ressurssidega, staatusele orienteeritud inimesed
vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Aastatel 1940 - 1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Alguses ei teinud Kangro ülikoolis eriti eksameid, vaid keskendus erinevate loengutsüklite kuulamisele ja seltsielule, arvates, et niikuinii ei saa ta kuigi kaua õpinguid jätkata. Sel ajal oli eksamite tegemine ka väga erinev tänapäevast, näiteks maailmakirjanduse eksamit Gustav Suitsule vastas Kangro neljas voorus, kokku 17 tundi. Gustav Suitsu väljapakutud proseminaritööst koostada eesti soneti bibliograafia kasvas välja väitekiri "Eesti soneti ajalugu", millega Kangro 1938. aastal ülikooli mag. phil. kraadiga lõpetas. Vahepeal oli ta saanud ka eesti keele
Toimib konkurents ja tulemuste arvestamine. Lojaalsuson madal ja parema pakkumise korral ei mõelda pikalt. Killustatus Killustatud organisatsiooni liiikmed töötavad iseseisvalt ja iseenda jaoks. Seotust tuntakse pigem ametiala esindajate kui organisatsiooniga. Suhtlemine on minimaalne. Inimesed on introvertsed, sõltumatud ja analüütilise mõistusega. Nad tegelevad enesearendamisega. Kogukondlik Kogukondlikus organisatsioonis pööratakse suurt tähelepanu seltsielule, ühisüritustele. Õiglus ja õigsus on väga hinnatud. Eesmärgid ja väärtused on selgelt teadvustatud. Tüüp sobib enam poliitilistele ning kodanikuühendustele. Äriühingutel on raske seda tüüpi pikemalt hoida. Otstarbekas on sellele keskenduda organisatsiooni loomise alguses. Uuringud Eestis Kütt viis läbi organisatsioonikultuuri uuringu läbi erasektorisse kuuluvas kolmes ettevõttes, milleks olid Taliinna Masinatehas, Lehepunkt ja trükikoda Printall
edukaid. 4) Tegijad - nooremapoolsed, ise endaga toimetulekut hindavad isikud. 5) Rahuldunud - küpsed, vastutustundlikud, kõrgepalgalised, hästiinformeeritud, haritud inimesed. 6) Saavutajad - edukad oma tegevusala, kõrge palgaga, huvitatud töötst ja perekonnast, poliitiliselt konservatiivsemat ja autoriteedikuulekad. 7) Kogejad - Energiliste noorte inimeste grupp, kulutab palju aega spordile ja seltsielule ning sõpradele. 8) Aktualiseerijad - enesekindlad, suure sissetulekuga, hea haridusega, saavutustega inimesed. Psühhograafilise segmenteerimise tunnused: 1) Tegevused. 2) Huvid. 3) Arvamused. Kuidas erinevatest kriteeriumidest lähtudest järk-järult jõuame kitsamate, spetsiifilisemate tarbijasegmentideni: 1 2
annaabi.ee 
