xxxxxkool Kihnu Referaat xxxx xxxx xx. klass Sisukord LK.1. Tiitelleht LK.2. Sisukord LK.3. Maastik LK.4. Kalapüük LK.5. Oluline LK.6. Tabelid LK.7.-8. Poed ja kauplused LK.9. Tava pakett LK.10.-12. Pildid LK.13. Kasutatud kirjandus 2. Maastik Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine. Saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle - Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar
Sealne kliima on klassifitseeritud Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. Valdavad on edela- ja lõunatuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s. Sademeid on vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas). Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub Laidevahe looduskaitseala piirides valla idapiiril. Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE
Lipp Valla lipuks on ruudukujulisel valgel põhjal asuv sinine kaheksaharuline täht. Kandelipu suurus on 105 x 105 cm. Kihnu valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoonel. Ajutiselt võib Kihnu valla lipu heisata riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega ja muudel avalikel üritustel. Mitmekesine loodus Kuna Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, on saare ümber rohkesti väikeseid laide ja madalaid seljandikke. saart ümbritseb 56 asustamatu laidu. Eriti laiduderikas ja käänuline on rannajoon saare lääneosas Linaküla juures ja saare põhjaosas. Nii Kihnu saar, ümbritsev meri kui ka laiud on paljude lindude pesitsusalaks. Kihnu väin, mis jääb Kihnu saare ja mandri vahele, on rahvusvahelise tähtsusega linnuala - üle-Euroopalise tähtsusega lindude koondumispaik ja Euroopas ohustatud lindude pesitsusala. Kihnu on suhteliselt madal ja tasane saar
saanud olevat, mida tahtsin. See pole massilaul, see on pigem kammerkoor, kus rabakonnade mulksumisele annavad tausta rohukonnad veidi kaugemal. Või meenutab see helipilt hoopiski külamehe torupillimängu, kus algelist viisi saadab ühetooniline madal jörin? Aga just niisugused segakoorid on siin Kõrvemaa nurgas ikka iseloomulikud olnud, nii ka händkaku huhutamine otsekui mõni suur puu või kirikutorn maastikupildis. Külvandu poole kõnnin juba õige kergel sammul. Teispool seljandikke kuuldub veel üht händkakku, taevas siravad loendamatud tähed. Aeg-ajalt seisatan kuulama vaikust ja ses vaikuses oleks nagu kevadeöö hingus kuuldamatu ja ometi siinsamas, nii vahetu. MU 1985. AASTA märkmikus leidub punasega tehtud ülestähendus: 13.-14. mail heliplaatide kokkumäng. Need olid kolm LPd, mille koondvariant ilmus CDna möödunud aasta jõulude eel, seega tosin aastat hiljem. Heliplaadid olid koostatud, kaks neis metsalindude häältest, kolmas ja
tagasi jõudmiseks. Raadiuse mõõtmiseks tuleb määrata moment, millal kuu paistab planeedist kõige kaugemal ning mõõta planeedi ja kuu vaheline nurkkaugus kaaresekundites. Kui on teada planeedi kaugus Maast, saame arvutada ka kuu kauguse planeedist kilomeetrites.( 1.) Merkuur Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga. Pind on kaetud kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Merkuuril leidub ka pikki seljandikke, mis arvatakse olevat tekkinud planeedi kokkutõmbumisest. Atmosfääri Merkuuril ei ole. Päikesekiirgus ja meteoorkehad langevad planeedi pinnale ilma mingi takistuseta. Merkuur pöörleb ümber oma telje aeglaset. Päev kestab seal kolm meie kuud, öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi ja öösel langeb termomeetrinäit -200-le kraadile. Merkuuri sisemus koosneb raskmetallidest. Umbes poole tema ruumalast moodustavad raud ja nikkel. (1.) Merkuuri tuum on rauarikas ja on
Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. Esimesed lähifotod Merkuurist saadi 1970. aastate keskel, kui kosmosesond Mariner 10 lendas kolmel korral Merkuurist lähedalt mööda. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Merkuuri pinnal on palju kraatreid. Veel leidub pikki seljandikke, mis arvatakse olevat tekkinud planeedi kokkutõmbumisest. Atmosfääri Merkuuril ei ole. Päikesekiirgus ja meteoorkehad langevad planeedi pinnale ilma mingi takistuseta. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179°C), minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K. Veenusel on küll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem.
Peale selle sööb ta suvel ka rohttaimi. 3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused 12 4.1 Metsad
annaabi.ee 
