Kas teadsid, et Viru rabas Talvel võib märgata põtra, kes kaljukotkaid. võivad jahti pidamas käia karu jätab endast lumme sügavaid ja hunt, vahel ka ilves. puhkeasemeid. Tihemini on näha rebast. Sügiseti võib Viru rabas kohata Kährikut võib Viru rabas tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kohata, kui ta tuleb marju, hiiri kelle jaoks on laukarabad ja linnupesi otsima. Metssiga sügisrände ajal ohututeks kohtab seljandikel poegimise ööbimispaikadeks. Linnule on ajal. iseloomulikeks tunnusteks Viru raba tornivaade
.. 16 5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel, mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles tähendanud väheldast lehtpuudest koosnevat metsa. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske
Pullidel kasvavad igal suvel uued, talveks heidetavad sarved. Karvane nahalott kurgu all on neil suurem kui vasikail ja põdralehmadel. Metsas leiab põtrade tegutsemisest toitumisest sarvedega nühitud või süües kooritud, samuti kärbitud võrsetega ja murtud okas- ja lehtpuid. Okaspuid tarvitab põder toiduks sügisest kevadeni, lehtpuid aastaringi. Peale selle sööb ta suvel ka rohttaimi. 3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik
• Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. ● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. Kasvatamine ● Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. ● Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik.
liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine kasutusel looduslike karjamaadena liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis 6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud
Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4. Näiteks keskmise ristik, aas-ristik, mägiristik, harilik koldrohi, kevadtarn, tõmmukäpp, Pärisarurohumaad: Tekkinud salu-ja laaanemetsadest –sekundaarsed. Mullad karbonaadirikkad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Lagedad või enamasti puisniidud. Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid
kaanekumerustel kõrgust nautida. Katla kõrgemas ja järsumas osas on kõrgeim tipp Omu 2505 meetrit, meie vallutus algas keskmisest osast. Panime käpa peale Batrana tipule, 2181 m., et siis piki kaaneäärt võtta Goltii Tapului ja Strungile Mari harjandikud. Juba nende nimede kõla kostab maagiliselt, seda tavareaalsusest erinevam oli maastik `seal üleval`- hallikasvalgetes pilvetupsudes kõndisime mööda ühegi põõsa- puuta avaratel seljandikel, seljataha jätsime Omu tumehallid kaljukontuurid, jalge all sinakashalli lõikeheinaga lagendik, vaikus ja tuule kerge vihin kõrvus; Vennaskond Mordori poole teel! Kuues tõdemus matkal- pilves kõndimine on märg tegevus! Strunga kurult pöördusime õhtupäikese kiirtes tagasi laagri poole. Enri oli kiirmarsil ette tõtanud, tundsime pisut muret tema mineku õigsuses paljude ristuvate radade
annaabi.ee 
