koor, püreed, või, veri, tärklis (maisi-ja kartuli), nooljuure jahu, maitseköögiviljad, rasvas kuumutatud tomatipasta-või püree, pruunistatud suhkur, maitset andvad toiduained 7. Kuidas valmistada selitatud võid? Milliste kastmete valmistamisel kasutatakse selitatud võid ühe põhitoorainena? Või kergel kuumutamisel eralduvad piimavalgud võirasvast ning selge vedela rasva saab välja valada. Selitamiseks sobib mage või paremini kui soolane. Või selitamiseks lõigatakse või kuubikuteks, asetatakse potti ning kuumutatakse ainult nii kaua, kuni piimavalk on rasvast eraldunud, tekib vaht. Vaht eemaldatakse. Selge vedelik valatakse teise anumasse, järele jäänud sade visatakse ära. Kuumade võikastmete (beurre noisette ; beurre noir) 10. Millised lähteained on vajalikud pruuni põhikastme valmistamiseks? Brun
15.Milliste kahte rühma jagatakse pärme? Kuidas nad erinevad üksteisest? 16.Kuidas jahvatatakse linnaseid? Erinevad jahvatusmeetodid 17.Meskimine; milleks kasutatakse erinevaid meskimisrežime? 18.Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad, temperatuuride optimumid 19.Milleks virret filtreeritakse? 20.Filtreerimine filterkatlas 21.Keetmise eesmärk 22.Virdekeedu katlad 23.Millest sõltub lisatava humala kogus? 24.Mida kasutatakse kuuma virde selitamiseks? 25.Kuidas töötab Whirlpool? 26.Kuidas virret jahutatakse? 27.Milleks virret aereeritakse? 28.Virde kääritamine. Käärimise faasid. Mis toimub käärimise aeroobses faasis? mis toimub käärimise anaeroobses faasis? 29.Mis toimub laagerdamisel? 30.Millised kõrvalproduktid tekkivad käärimisel? 31.Milliseid filtreid kasutatakse õlle filtreerimiseks? 32.Milliseid filterpulbreid kasutatakse õlle filtreerimiseks? 33.Õlle villimine 34.Mis võib põhjustada probleeme õlle villimisel? 35
Need drenaažistrekid ei taga karjäärivälja täielikku kuivendust. Seepärast on peale drenaažistrekkidesse rajatud pumbajaamade ehitatud ka avatud tüüpi pumbajaamad.Neid on 8. Kaeveõõntesse voolava vee kõrvaldamine toimub ulatusliku veekõrvaldussüsteemi abil, mis koosneb järgmistest osadest: veekõrvalduskraav, tootuskihindi põhjas, drenaažikaevõõs, veekõrvalduskompleks ja settebassein vee selitamiseks hõljuvainetest. Veekõrvaldusseadmed drenaažistrekkidel on seadmestatud vertikaalse võlliga pumpadega 24A 18-1, mis 7 on maapinnalt läbi 800-1000 mm diameetriga puuraukude lastud alla drenaažistrekkidesse. Kokku Aidu karjääris on kasutusel 7 Pleuger pumpasid, mille elektrienergiakulu ühe kuupmeetri vee väljapumpamiseks oli 1,25 kW/m 3, kuna aga
o Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik. Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise ja temperatuuri vastupidavusega. Neil on pikk kasutusiga. Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või perforeeritud laseriga õhukest metalllehest. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid 5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selitamiseks? 6. Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda neid meetodeid omavahel Mahla kontsentreerimiseks kasutatakse kokkuaurutamist, väljakülmumist või pöördosmoosi. väljakülmutamise ja pördosmoosi kasutamisel mahlas säilivad kõik aromaatsed ühendid ja vitamiinid. Kuid ei ole võimalik saada mahla kontsentratsiooniga kõrgem kui 35-50%
GFP) geeni c) Sisestada meid huvitav transgeen taime genoomi lillkapsa mosaiigi viiruse (Cauliflower Mosaic Virus) CaMV 35S promootori kontrolli all d) Viia vektori koosseisus taime genoomi teatud antibiootikumi (näit. hügromütsiini) resistentsusgeen 16. Bioremediatsiooni mikroobide või taimede abil on võimalik teha? a) In vivo b) In vitro c) In situ d) Ex situ 17. Millist ensüümi kasutatakse toiduainete tööstuses puuvilja mahla(de) selitamiseks ning pressimissaagise tõstmiseks? a) Aluselist proteaasi b) Isomeraasi c) Pektinaasi d) Laktaasi 18. Milline järgnevatest bioprodukti tootmise etappidest ei ole nn. downstream protsessi osa? a) Produkti (valkude) stabiliseerimine b) Mikroobirakkude ekstraheerimine söötmest c) Valkude eraldamine mikroobilüsaadist ioonvahetus kromatograafial d) Mikroobirakkude söötme steriliseerimine e) Mikroobirakkude purustamine 19
kui keemia. Vaadelgem neid mõisted järgnevalt lähemalt. se kanadel ära nokkida. Veini valmistamisel ei kasutata kunstlikku pärmi, vaid ikka looduslikku, veini ei filtree- rita ja selitamiseks kasutatakse ainult loodustooteid. Biodünaamiline veiniviljelus Kuna kõige ajaloolisem ja looduslikum vahend veini Esimene lehmasarv täida lehmasõnnikuga ja hoia maasse maetuna ületal- selitamiseks on munavalge (see vajub käärinud virde põh- ve. See on viinapuu juurele hea. Teine lehmasarv täida ränipulbriga ja hoia ja ja võtab kõik suuremad marjaosised endaga kaasa) on
2.7 Coulis Vedel, voolav kaste, mis saadakse toorete ja keedetud marjade, puuviljade või köögiviljade läbi sõela pressimisel. Seda võib kasutada lihtsalt kastmena. Võib olla täiesti sile ning pehme või ka imepisikeste tükkidega, kui on kasutatud jämedamat sõela. 2.8 Millest valmistatakse lihapuljongeid? Lihast, kontidest, veest, köögiviljadest ning maitseainetest ja –taimedest. 2.9 Puljongi selitamine Puljongi selitamiseks võetakse III sordi liha, mis sisaldab kõige rohkem verd (koot, kaela lõiketükk, kaelatükk), peenestatakse hakkmasinas, valatakse peale külma vett (2l vett 1kg liha kohta) ja lastakse külmas 1-2 tundi seista
kasutamine, veini arendamine tammevaadis, selle kestus, marjade pressimine, veini stabiliseerimine, pudelatud veini hoiustamine jne). NB! Euroopas on lubatud kvalteetveinidele lisada vaid kontsentreeritud viinamarjamahla (teatud regioonides virde suhkrusisalduse tõstmiseks), suhkruroosiirupit (vaid sampanja, cremant´i, cava jt. vahuveinide puhul), väävlit (fermentatsiooni peatamiseks), bentoniiti, zelatiini ja munavalget (venide selitamiseks), viinhapet (teatud piirkondades valge veini happesuse tõstmiseks), viinamarjadestillaati (kangestatud dessertveinide puhul). 11. Valmis veinil peab olema kindel minimaalne alkoholisisaldus. 12. Iga vein peab olema valmistatud vaid sama aastanumbri sees korjatud marjadest. Erisused kehtivad vahuveinide puhul, kus on lubatud segada veini sisse kuni 25% vanemate aastakäikude veini, samuti hiliskorjeveinide ja eisweini puhul, kus jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise
annaabi.ee 
