toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest. Sood ja Rabad Eestimaa südames Järvamaal ei ole järvesid palju. Pigem soolaukaid ja teisi veekogusid, mis Järvamaa viljakat pinda niisutavad. Norra allikad keset Eestit on ühed unikaalseimatest allikarühmadest. Sinna on koondunud nii eesti sügavaimad, selgeimad kui suurimad allikad. Pea viie meetri sügavune Sopi allikas on sedavõrd selge veega, et serval seistes tundub põhi suisa käeulatuses olevat. Purskav allikas samas lähistel on tekkinud kunstlikul teel maaparandustööde käigus - oma tekkeajal olnud allikas pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid. Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost ,,Tõde ja Õigus"
mille sooritamisel on saavutatud kõrge automaatsuse aste, sest neid sooritatakse teadvustamatult(implitsiitselt). Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni
24. oktoober 1929 oli New Yorgi börsil "must neljapäev": aktsiakursid langesid järsult. Loodeti, et selle mõju ei ulatu kaugele, kuid 1930. aasta lõpuks oli kriis levinud kõikidesse maadesse (v.a. NSVL Liit). Kriisi raskuspunkt oli 1932. aasta suvel, kui maailmas oli 26 miljonit töötut. Maailmas langes tööstuslik tootmine: kui 1920=100%, siis 1932=63,8%. USAs sama näitaja 1932=53,8%. See oli ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon. See oli ületootmiskriis. Kriisi selgeimad ilmingud olidki tööpuuduse kasv ja elatustaseme langus. Põhiliselt ilmnes kriis tööstuses, aga teatud määral ka põllumajanduses. KASUTATUD ALLIKAD http://www.aeg.puidutarve.ee/index.php/Suur_Depressioon, 05.11.2009 Vikipeedia, Vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_depressioon, 05.11.1009
peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga. Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori
hõimud liikuma laiali põhja poole ning järg-järgult toimusid teatud eraldumised, mis kujunesid omaette keeled ja rahvad. Selle teooria kohaselt liikus palju soomeugri rahvastikku Saksa ja Poola aladele. Kalev Wiiki teooriate juures oluline: leidis, et küllaltki paljud hõimud võisid omavahel keelt vahetada. Põhja jõudnud karuliik pärineb kahest refuugiumist – Ibeeria ja Ukraina refuugiumist. Karuga (ja mõne teise looma ja taime levikuga) seotud selgeimad hübriidalad Euroopas asuvad Kesk-Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Uuring kummutas müüdia Eesti karude Vene päritolust. Tõestasid ära, et Eesti karud pole Vene päritoluga. Need karud, kes esimestena jääaja lõpus liikuma hakkasid ja kuhugi jõudsid. Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis samamoodi olla, et esimene rahvastiku laine on hiljem domineerima jäänud. Viljelusmajanduse levik algab kreeka aladelt. Jõuab järk-järgult Kesk-Euroopasse.
kord korratud, teeb sama tegevuse järgmisel korral inimesele paremini kättesaadavaks, teisisõnu inimene mäletab tegevust (sõnu vms) mida ta korduvalt teostab/kasutab oluliselt paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab sümboolsel kujul esitatud faktilist teadmist, näiteks seda, et maakera on ümmargune, või teadmine, et Chicago on New Yorgist lääne pool, et poissmehed ei ole abielus ja tuhanded teised asjad on näiteks semantilise mälu sisust. Semantilise mälu olemus on rohkem