Vastus: 1/n12 Valguse dispersioon Värviliste valguste eraldumine üksteisest on tingitud dispersioonist, milleks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sültuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega. Dispersioonikõver- tüüpiline murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Dispersioon läätsedes põhjustab kujutise moonutusi. Looduses on dispersiooniga seletuv ilus taevane värvidemänguks vikerkaar. Kontrollküsimused: 1.Valgus lainepikkusega 500 nm langeb vee pinnale 35,0° nurga all ja murdub. Kasutades vee dispersioonikõverat joonisel 4.20 leia murdumisnurk. Vastus: 25,4 kraadi 2.Mida näitab valguse dispersioon? Vastus: aine murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest. Spektroskoop Spekter- diagramm, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi.
See tähendab, kui sisendpinge suureneb ja püüab suurendada sisendvoolu, siis suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k-ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter-siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. 31. Vaakumdioodi klaaskestas paiknevad kaks elektroodi: katood ja anood. Vaadeldud vaakumdioodi mudelis on anoodiks metallplaat ja katoodiks spiraali keeratud peen traat. Spiraali otsad on ühendatud kahe kandetraadiga, millest kumbki on varustatud väljaviiguga.
kokkukuuluvus- kui ka vastandussuhted semantilised komponendid e. tähendustunnused, üldkehtivad tähenduse osafaktorid semeem e. tähendussisu semiootika e. märgiõpetus seotud morfeem- selline morfeem, mis ei saa kunagi esineda iseseisva sõnavormina sibilant- kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks e. sisihäälikuks sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada
suureneb pingelangu tõttu emitteri pinge püüdes vähendada sisendvoolu. Tulemusena jääb sisendvool väiksemaks kui ühise emitteriga lülitusel ja sisendtakistus on küllalt suur ulatudes kuni 50k -ni. Väljundvool, milleks on emitterivool on märksa suurem sisendvoolust ja see tõttu saadakse nii voolu kui ka võimsuse võimendus. Väljundtakistus on väike suurusjärgus mõnikümmend oomi. Tema vähenemine on seletuv sellega, kollektor on konstantse pinge all ja kõik väljundpinge muutused toimivad emitter- siirdele tuues kaasa tugevaid väljundvoolu muutusi. Nagu selgus on ühise kollektoriga lülituses väljundpinge sisendpingega faasis (faasinihe 0º). Ühise emitteriga lülitusel on, aga sisend ja väljundpinge vastasfaasis, sest, kui sisendis on positiivne poolperriood, siis suureneb sisendvool ja ka väljundvool. Väljundvoolu suurenemine, aga omakorda
variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades. Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel põhinevaid variante võib täpsemalt nimetada territoriaalseteks murreteks, olukorrast sõltuvaid keelevariante nim. registritekse stiiliteisendeiks. Üksikinimene keelekuju nim idiolektiks e isikukeeleks. Ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju on sotsiaalne murre e sotsiolekt. 7)kognitiivne lingvistika: kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 8)vestlusanalüüs: 9)arvutilingvistika: tekkinud keele automaatse kirjeldamise ja analüüsi juures esinevate probleemide lahendamiseks. A
Kuid vesi ei ole kokkusurutav. On teine väljapääs : juga läheb jämedamaks. · Kuidas pritsida vett kraanist kaugele? Põhjendada tegevust. · Kui kraanist niriseva veejoa lähedusse viia näiteks elektriseeritud kamm, siis juga kaldub alati kammi poole, mitte iialgi sellest eemale. Kui kamm märjaks saab, kaob efekt. Miks see nii on?. 25 Tõmbumine on seletuv vee polaarsete molekulide tõmbumisega kammi poole tänu elektrostaatilisele induktsioonile. Kui kamm saab märjaks, siis kammi laeng kaob. Miks? Asi on selge siis kui kammil on negatiivne laeng. Siis vee polaarsed molekulid võtavad liigsed elektronid külge ja viivad koos joaga minema. Kui aga kammil on positiivne laeng? Siis on kammis elektrone puudu ja laengu kadumiseks on kaks võimalust: kas vees leidub negatiivseid ioone või vabu elektrone või kammi
Võru näites naised järgivad enam innovaatilisi vorme (-n) kui mehed. Vanus annab pildi, milles nooremad on normikeelsemad. Keskiga on vähem, kuid veidi enam normikeelne kui vanad. Kõige kaugemal normikeelest on lapsed/õpilased. Kas on asi selles, et noori esindavad eelkõige üliõpilased, kes paistavad olevat kõige normikeelsemad? Igatahes paistab, et normikeelsus tõuseb ja langeb eaga koos. Nooremad ja keskiga on kõige normikeelsemad. Seegi asi on seletuv lihtsalt: lapsed on nö grupikeelsed ja kalduvad norminguid eitama. Vanad on normikeelest kaugemal, võibolla seeõttu, et toimub variaabli muutus reaalajas. Traditsiooniliselt klassidega seotud nähtustest on eesti uurimustes eraldi välja toodud haridus, millel on samuti tüüpilised seosed varieerumisega: kõrgemalt haritud kihid eelistavad enam normingulisi vorme. 22 3
ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. On kindlaks tehtud, et veerhõõrdejõud on ~ 1/r, kus r on veereva keha raadius. Veerehõõrdejõud Fvh = k N/r, kus k on veerehõõrdetegur, mis omab mõõtühikut m-1 Hõõrdejõudu saab vähendada, kui pindade vahele panna vedelikku, siis asendub kuivhõõre märghõõrdega ehk sisehõõrdega. Mis on hõõrdejõu põhjuseks? Asi pole lõplikult selge. Lihtne mudel on kehade konarustega seletuv. Need haakuvad üksteise taha nagu hammasratta rattad, vedelik viib need konarused üksteisest kaugemale. Väga siledate pindade korral hakkavad mängima aga oma osa adhesioonijõud ( jõud erinevate ainete molekulide vahel). Näiteks hõõre kahe väga sileda pinna vahel. 5.3.4. Lorentzi jõud Laenguga osakesele mõjub magnetväljas liikudes jõud, mida nimetatakse selle avastaja järgi Lorentzi jõuks: FL = qvBsin,
annaabi.ee 
