Elutsüklite teooriad: organisatsioonide (ettevõtete) elutsüklid Mida peab ettevõtja teadma ja oskama ehk õppima? Organisatsioonid On juba eksisteerinud: Tõenäoliselt eksisteerib veel: Ehrsetn & Kjellmann (2003): inimkäitumist ja õppimist seletavates (ettevõtted): teooriates saab hariduslikus kontekstis eristada kaht inimkäitumise ALALISED: tüüpi -- nn homo industrialis ning homo entreprenaurus. - Kong Gumi > 1400 aasta! (asut. 578) ? (üle võetud 2005/6)
laiem sõnalisest väljendusest (laiendav). Ühe paragrahvi teksti tõlgendamisel on vaja arvesse võtta ka mõne teise paragrahvi teksti, mis eelmise mõtet kitsendab või laiendab. Väga sageli annavad normatiivakti vastavad paragrahvid mõnele terminile teistsuguse sisu, kui sellel on tavaliselt. Peale teiste normatiivaktide või nende osade tuleb tõlgendamisel arvestada ka keeleteaduse seisukohti, mis on kirjas seletavates sõnastikes, seda keele üldmõiste ja juriidilise erimõiste vastandliku või ühtiva suhtena. 48. Lünk õiguses tähendab, et seadusandja ei ole suutnud realiseerida nn suletud õigussüsteemi, st ta ei ole suutnud ette näha kõiki tüüpilisi juhtumeid ühiskonnas. Lünkasid võib liigitada järgmiselt: A ilmne lünk: otsekohe ning ilma tõlgendamise võtteid rakendamata avastatav
normatiivaktide või nende osade tõlgendamisel. Ühe paragrahvi teksti tõlgendamisel on vaja arvesse võtta ka mõne teise paragrahvi teksti, mis eelmise mõtet kitsendab või laiendab. Väga sageli annavad normatiivakti vastavad paragrahvid teatavale terminile teistsuguse sisu, kui sellel on tavaliselt. Tavalises keelepruugis on raske niisugust vahet teha. Peale teiste normatiivaktide või nende osade tuleb tõlgendamisel arvestada ka keeleteaduse seisukohti, mis leiavad väljenduse seletavates sõnastikes - seda keele üldmõiste ja juriidilise erimõiste vastandliku või ühtiva suhtena. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse alusel: 1. ametlik ehk ofitsiaalne: · normatiivne - pädev riigi- või omavalitsusorgan, reeglina akti väljaandja. Normatiivse tõlgendusakti kohta väidetakse, et sellega ei looda uut iseseisvat õigusnormi, kuid selles on sätteid, mis täpsustavad ja konkretiseerivad tõlgendatava akti norme
normatiivaktide või nende osade tõlgendamisel. Ühe paragrahvi teksti tõlgendamisel on vaja arvesse võtta ka mõne teise paragrahvi teksti, mis eelmise mõtet kitsendab või laiendab. Väga sageli annavad normatiivakti vastavad paragrahvid teatavale terminile teistsuguse sisu, kui sellel on tavaliselt. Tavalises keelepruugis on raske niisugust vahet teha. Peale teiste normatiivaktide või nende osade tuleb tõlgendamisel arvestada ka keeleteaduse seisukohti, mis leiavad väljenduse seletavates sõnastikes - seda keele üldmõiste ja juriidilise erimõiste vastandliku või ühtiva suhtena. Seaduslikkuse rikkumisena tuleb kvalifitseerida neid "tõlgendusi", mis ei arvesta ei normatiivaktides endis ega üldises keelepruugis juurdunud kindlaid põhimõtteid, loogikat, vaid laiendavad või kitsendavad normatiivakti sisu sellisest, et tulemusena moonutub normatiivaktis väljendatud õigusnorm. 86 § 3
Selline kitsendus eristab legaaldefinitsiooni teaduses kasutatavatest definitsioonidest, kus enamasti taotletakse üldkehtivust või kehtivust mingi teadusala ulatuses. 2) Leksikaalne ehk sõnavaraline definitsioon ehk sõnaseletus teavitab, mis viisil on mingit terminit kombeks kasutada üldkeeles. See definitsioon ei sätesta termini tähendust, vaid annab teada, mil viisil üldkeelt kasutav isik seda terminit kasutab. Seletavates sõnaraamatutes defineeritakse termineid erinevatel viisidel, nt leksikaalse seose (sünonüümia-antonüümia) abil: peni – koer; piin – mõnu vastand; või termini sisu kaudu: kirves – tööriist puude raiumiseks või lõhkumiseks. 3) Täpsustav definitsioon määratleb mingi üldkeele termini, kõrvaldades mitmetähenduslikkust või ebamäärasust. Nt inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest
Selline kitsendus eristab legaaldefinitsiooni teaduses kasutatavatest definitsioonidest, kus enamasti taotletakse üldkehtivust või kehtivust mingi teadusala ulatuses. 2) Leksikaalne ehk sõnavaraline definitsioon ehk sõnaseletus teavitab, mis viisil on mingit terminit kombeks kasutada üldkeeles. See definitsioon ei sätesta termini tähendust, vaid annab teada, mil viisil üldkeelt kasutav isik seda terminit kasutab. Seletavates sõnaraamatutes defineeritakse termineid erinevatel viisidel, nt leksikaalse seose (sünonüümia-antonüümia) abil: peni koer; piin mõnu vastand; või termini sisu kaudu: kirves tööriist puude raiumiseks või lõhkumiseks. 3) Täpsustav definitsioon määratleb mingi üldkeele termini, kõrvaldades mitmetähendus- likkust või ebamäärasust. Nt inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest
annaabi.ee 
