skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest
võimalusi selle ärahoidmiseks. Antud referaadis käsitlengi tarkvarapiraatluse olemust, sellega kaasnevaid probleeme. Samuti analüüsin ka tarkvarapiraatlust kui kuritegu ehk millised on karistused. 2. MIS ON PIRAATLUS Piraatlus on termin, mis on tänapäeval omaks võetud nii rahvusvahelise intellektuaalse omandi praktikas, kui ka riikide õigussüsteemides. Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni väljaantud põhimõisted seletavas sõnastikus on piraatlust määratletud kui ,,avaliku teoste või fonogrammide ilma vastava loata reprodutseerimine mistahes viisil avaliku levitamise eesmärgil, aga samuti ka teise isiku raadio- või telesaate loata taasedastamine" 1 Piraatluse mõiste tuleb avada nende autori õiguste pinnal, mida rikutakse. Piraatluse puhul toimub teose ebaseaduslik reprodutseerimine. Seega rikutakse autori õigust teose reprodutseerimisele
Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud' Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema'; sulistama 'kedagi suliks tembeldama'. 25. Laiad tähenduskirjeldused - pragmaatiline ja süntaktiline tähendusmudel. Laiad tähendusmudelid ei näe tähendustes vaid nimetamisfunktsiooni, vaid mõistavad seda laiemalt, võttes arvesse ka keeleteadmise ja entsüklopeedilise ehk maailmateadmise
elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 5456, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida inimene tajub väga tugevalt ja mis muudavad olukorra intensiivseks. Seega elamuse saamiseks ei ole vaja reaalset kogemust, vaid tuleb tekitada teatav organismi seisund ja aju impulsid. Eesti keele seletavas sõnaraamatus on elamuse sisu avamiseks toodud välja näidete hulgas ka ,,Ebameeldiv, masendav, rõhuv elamus." (Eesti keele...). Turistile elamust müües tuleks eristada meeldivat ebameeldivast ja selgitada välja, kas näiteks ,,rõhuv elamus" võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele. Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on
predikaaditermin ehk väitlause predikaat. Terminikeskse käsitluse järgi tuleb subjekti ja predikaadi all eelkõige silmas pidada termineid, mitte mõisteid. Kui subjekti (subjektitermini) mahu elementidele omistatakse kuulumine predikaadi (predikaaditermini) mahtu, siis võib terminikeskselt väljendades öelda ka lihtsamalt: toimub predikaadi omistamine subjektile. D4.2. Lihtsa atributiivse väitlause komponendid on esitatud alljärgnevas seletavas loendis: • subjekt (subject, ld subjectum ’alus’) on termin, mis rakendub kõnealustele objektidele, neile, mille kohta midagi väidetakse. Tähistatakse traditsiooniliselt Stähega; • predikaat (predicate, ld praedicatum ’öeldu’) on termin, mis väljendab omadust või omaduste komplekti, mida antud subjekti S mahu elementidele omistatakse. Tähistatakse traditsiooniliselt P-tähega; • koopula ehk köide2 (copula, ld copul a ’side’) on seos, mis väljendab preditseerimist,
predikaaditermin ehk väitlause predikaat. Terminikeskse käsitluse järgi tuleb subjekti ja predikaadi all eelkõige silmas pidada termineid, mitte mõisteid. Kui subjekti (subjektitermini) mahu elementidele omistatakse kuulumine predikaadi (predikaaditermini) mahtu, siis võib terminikeskselt väljendades öelda ka lihtsamalt: toimub predikaadi omistamine subjektile. D4.2. Lihtsa atributiivse väitlause komponendid on esitatud alljärgnevas seletavas loendis: · subjekt (subject, ld subjectum 'alus') on termin, mis rakendub kõnealustele objektidele, neile, mille kohta midagi väidetakse. Tähistatakse traditsiooniliselt S- tähega; · predikaat (predicate, ld praedicatum 'öeldu') on termin, mis väljendab omadust või omaduste komplekti, mida antud subjekti S mahu elementidele omistatakse. Tähistatakse traditsiooniliselt P-tähega;
annaabi.ee 
