aastal haaras K.Päts võimu enda kätte, peatades peagi nii poliitiliste erakondade kui parlamendi tegevuse ning piirates kodanikuvabadusi. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Vaikiv Ajastu tõi kaasa Tõnissoni poliitilise renessansi. Kui algul oli ta kannatlikult Pätsi poliitikat pealt vaadanud, siis peagi hakkas ,,Postimees" järjest tugevamalt nõudma demokraatlike traditsioonide austamist. 1935. aastal asus ,,Postimees" Pätsi valitsuse vastu, millele järgnes lehe sekvestri alla võtmine ning Tõnissoni eemaldamine selle toimetaja kohalt, kuid seegi ei suutnud Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pool-demokraatlikel valimistel valiti J.Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest Eestis. Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda. Molotov- Ribbentropi paktiga 1939.aastal Nõukogude Venemaa mõjusfääri arvatud Eesti sõlmis Venemaaga nn. baaside lepingu ning 1940
arendama kodurahu ning soodustama rahvuskultuuri viljelemist ... Riigivanem algatas kodanike oragniseerimise kutsekodadesse. Vapside põhiseadus andis riigivanemale peaaegu piiramatud volitused. Poliitiline opositsioon oli kaotatud ning opositsiooniliste seisukohtade avaldamist ajakirjanduses kontrolliti. Seda aga ei peetud õigeks. J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada Eestis väljakujunenud ebanormaalse poliitilise olukorra asjus K.Pätsile memorandumit, said selle aga avaldada vaid Soomes. Vaikival ajal teostati ridu reforme nii anti 1930 teisel poolel välja uus vallaseadus, linna- ja maakonnaseadus, ülikoolide seadus, reformiti haridust. Ajajärgule iseloomulik oli erilise riikliku propagandatalituse loomine 1935aastal
vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a Rahva poolt võetakse vastu vabadussõjalaste põhiseadus (2/3 hääletab selle poolt), jõustub 24.01.34 ….. 1935. a sundmäärused 17.12.1934 sisekaitse ülema sundmäärus: keelav ja piirav teemade ja valdkondade suhtes, ettekirjutav pealkirjade, tooni, väljendusviisi osas, suured õigused sisekaitse ülemal. 26.07.1935 kirjastusühisus „Postimees“ pannake sekvestri alla s.t. toimetusse saadeti sisekaitse inimestest grupeering, kes võtsid lehes ülemvõimu (ehk valitsuse kontrolli all), selleks lõi võimaluse kirjastusühisuse halb majanduslik seis, sest neil oli palju laene ja võlgasid. Postimees oli olnud liiga kritiseeriv valitsuse suhtes ja see maksis neile kätte. Tõnisson eemaldati lehest. Valitsus soovis välja lõigata ajakirjanduses kritiseeriva poole, sest Postimees oli ainus, kes seda viljeles. Lugejatele sooviti
koosseisus, oli II RK esimees. 1927 sai oma teise valitsuse moodustada, tegi riigivanemana visiidi Rootsi kuningriigis. 1928 valis TÜ ta audoktoriks tema riiklike teenete eest. 1931 sai JTst Pätsi valitsuses välisminister, 1933 oli ta riigivanemana uue põhiseaduse ja presidendi institutsiooni loomise juures. Samas ka kaitseseisukorra ja eeltsensuuri ajal võimul. Jäi opositsiooni, kes sai ennast avaldada väga piiratult. Jätkas igal vabal hetkel Postimehe kureerimist kuni selle sekvestri e sundhoolduse alla minekuni 1935 * (P võeti valitsuse suuna pooldajate kätte). 1935-39 tegutses TÜ professorina. "Kes on näinud Jaan Tõnissoni rühikat kuju, sügava mõtleja näojooni ning märganud seda mõju, mida tema kõned jätavad, ei saa unustada seda meest," kirjutas JT juubelialbumis 1938 üks soome riigimees. Ise nimetas JT oma elutööd võsarookimiseks, et teha ruumi haritud pinnasele. JT oli pahane, et kommunistid 1940 a võimu ilma ühegi vastupauguta haarasid. Ta
Järeltsensuur, mida pidi teostama hakkama uus institutsioon Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all maj muudatused. Postimees oli osaühisus. Valitsuse otsusega määrati ametisse 3liikmeline sekvestrikomisjon postimehe suuna muutus. Tõnisson ja juhtivad toimetuse liikmed sunniti Postimehe juurest lahkuma. Ametlikult põhjendati seda ajalehe maj raskustega. 35 suveks aga olid maj raskused juba laabumas. Peamine põhjus Tõnissoni artiklis. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on kujunemas oluliseks propagandavahendiks.
hakkama uus institutsioon – Riiklik Propagandatalitus. Ajakirjandusvabadusega harjunud ajakirjanikud ei lasknud end ainult sellest määrusest kohustada ega hirmutada, jätkati ka kriitilises toonis valitsuse suhtes. Esimesed karistused 34 a lõpus. Märtsis 35 mindi otsese vägivalla teed. Esimesena suleti ajaleht Maaleht (Asunike leht – opositsiooni peamine häälekandja). Juulis 35 võeti ajaleht Postimees Tõnissoni käest ära, pandi sekvestri all. Samuti juulis 1935 võeti üle ka raadio. Mõisteti, et raadio on kujunemas oluliseks propagandavahendiks. Erakondlik tegevus al 12.03 keelustatud, aga uuele tasandile jõudi see 35 kevadel. 5.03.35 /-määrus – politiliste erakondade tegevus EWs on peatatud. Eenpalu (endine Einbund). Samas leiti, et sidekanalit rahva ja valitsuse vahel on tarvis. Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt
annaabi.ee 
