muutus Poola kuningriigi vasalliks. Saksa ja Liivimaa harusid see sõda otseselt ei mõjutanud, sest nad olid 15. sajandi jooksul kõrgmeistrist sisuliselt iseseisvunud. Edaspidi püüdis ordu saavutada Poolast võimalikult suurt iseseisvust, kuid 1519 – 1521 toimunud Poola – ordu sõja ehk Ratsanikesõja järel oli selge, et ordu ei suuda Poola – Leedu ühisriigi vastu sõjalise jõuga enam midagi ette võtta. 1525. aastal sekulariseeris kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern Saksa ordu Preisimaa haru ja selle asemele moodustati Poola vasallriik, Preisi hertsogiriik pealinnaga Königsbergis. Ordu kõrgmeistri kohusetäitjaks määrati 1527. aastal, pärast lühiajalist võimuvõitlust Liivi ja Saksa orduharu meistrite vahel, Saksa orduharu meister. 1562. aasta järel, kui ka Liivi ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. Saksa ordu tegevus 16
Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle rootslased piiramiste käigus 1580. Linnas paiknenud tsistertslaste kloostritest tuleks nimetada ka Tartus asunud ja nunnadele kuulunud püha Katariina kloostrit. Nimetatud klooster rajati Tartusse 13. sajandi teisel poolel või 14. sajandi algul, kuid esmakordselt on seda mainitud alles 1345. aastal. Klooster
kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16. Sajandik tekkisid mõisad eestlased sattusid teoorjusesse (talupoegade kohustus teha
Keelas piinamised Kehtestas usuvabaduse Jätkas kokkuhoidlikku valitsemissüsteemi, kuid rakendas seda teisel moel, kui tema isa Joseph II - Maria Theresia poeg ja pärija omas hoopis teistsugust ideed valitsemisest Vaimustus valgustusideedest ning tahtis oma riiki radikaalselt reformida Kaotas pärisorjuse Jagas talupoegadele maad Kehtestas usuvabaduse, allutas kiriku riigile Sekulariseeris kiriku varad, lahutas selle riigist Tema alamad aga ei leppinud reformidega Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal Linnad; Tekke põhjused; valitsemine; käsitöö linnas, tsunftid, nende reeglid, meistriks saamine; kaubandus; kaubandus Läänemerel ja Vahemerel, gildid, linna välisilme, elu-olu. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud XI
vasallid - erinevaid usutunnistusi. Üksteisemõistmisele ja koostööle see muidugi käsuks ei tulnud. Tagatipuks raputati talupojadki vaimsest loidusest üles ja pandi mõtlema probleemide üle, mis olid nõnda keerulised, et otse kutsusid kasutama lihtsaid lahendusi. Mis veel hullem, 1525. aastal võitis luterlus Preisimaal. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku üle, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas nüüd oma ainsa kindla liitlase. Ka Taanis ning Rootsis ja tema võimu all olevas Soomes pää- ses võidule luterlus. 1530. aastal kuulutati Lävi ordumeister küll Saksa-Rooma keisri Karl V poolt ametlikult impeeriumi riigivürstiks, kuid see jäi vaid hea tahte avalduseks - Saksamaal ja kogu Lääne-Euroopas möllav ususõda ei jätnud enamaks võimalusi
maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4
annaabi.ee 
