sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole. Administratiivse ühtlustamise käigus asendati vana korra aegne haldusjaotuslik
· Pidades suureks kuritarvituseks simooniat kirikuametite müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu · Leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule · Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise ilmalikustamise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse · Ei andnud armu ka · Kaupmeestele · Liigkasuvõtjatele · Arvustas armulauakoralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist · Leiba said armulaual mõlemad kuid veini vaid vaimulikud · Oli tehhi patrioot · Väljaastumised tehhi keele kaitseks ning toetuseks
Karl R. Popper oma kõnes ühiskonna vandenõuteooriat järgmiselt: "See on seisukoht, et kõik, mis ühiskonnas aset leiab-kaasa arvatud asjad, mis inimestele reeglina ei meeldi, nagu näiteks sõda, tööpuudus, vaesus, viletsus-, on mingite mõjuvõimsate isikute või gruppide otseste sepitsuste tagajärg. See seisukoht on väga levinud, kuigi kahtlemata on ta üks mõnevõrra primitiivne ebausu vorm. Ta on vanem kui historitsism ja oma moodsal kujul on ta religioosse ebausu sekulariseerimise tüüpiline tulemus. On kadunud usk Homerose-aegsetesse jumalatesse, kelle vandenõud olid Trooja ja sõja vaenupoolte heitliku õnne põhjuseks. Aga jumalate 5 kohale Homerose Olümposel on nüüd asunud Siioni targad või monopolistid või kapitalistid või imperialistid."(Popper 1959: 281-282) Seega võib Popperi vandenõuteooria definitsioonist välja lugeda, et see tuleneb Jumala hülgamisest ja küsimusest: kes on Tema asemel
Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tsehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tsehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks. Hukkamise põhjused- Konstanzi kirikukogu otsustas 1415, et Hus on ketser- hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest ja ta mõisteti surma ning põletati tuleriidal. 6
Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse.Ta astus välja tšehhi keele kaitseks ja toetuseks. Nõudis keele puhastamist saksa sõnadest.Muutis Praha ülikooli Tšehhi ülikooliks.Sai kooli rektoriks. Hukkamise põhjused- Konstanzi kirikukogu otsustas 1415, et Hus on ketser- hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest ja ta mõisteti surma ning põletati tuleriidal. 6
Kloostrid on oma reeglitest ja sisekorrast tingituna võrdlemisi suletud üksused. See ongi nähtavasti ka üks põhjusi, miks Eesti arhiivimaterjalides leidub niivõrd vähe materjali siinsete kloostrite majandustegevuse ja igapäevaelu kohta. Enamik sellest talletus kloostrite endi arhiivides ja kroonikaraamatutes, mis paraku aga hilisemate uurijate kätte pole jõudnud. Valdav osa sellest materjalist on reformatsiooniliikumise, kloostrite sekulariseerimise, Liivi sõja ja ka järgmiste murranguliste sündmuste käigus lihtsalt hävinenud. Uurimistöö eesmärgiks on: kirjeldada Pirita kloostri tegevust ja elukorraldust keskajal ja tänapäeval, samuti võrrelda kui palju erineb või sarnaneb keskaja ja tänapäeva kloostri elukorraldus. Käesoleva töö hüpoteesiks on, et keskaja klooster ja tema eluolu ei erine väga tänapäeva kloostri, sealhulgas, Pirita kloostri eluolust.
Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad. Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne. Baltisaksad leidsid, et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert, teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg. Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad. Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt.
aasta paastuaegsest provokatiivsest vorstisöömisest, kus viibis Zwingli. Martin Lutheri esimestele ülesastumisele järgnenud nelja aastakümnega kujunes Euroopas, vaatamata sisemistele erinevustele, ühtne protestantlik blokk, kuhu kuulus suur osa Saksamaast, Taani-Norra, Rootsi (koos Soomega), Baltikum, Inglismaa, Šotimaa, Põhja- Madalmaad, Austria pärusmaad, suurem osa Šveitsist ja Transilvaaniast. Tugevasti olid reformatsioon mõjutanud ka Prantsusmaad, Ungarit ja Poolat. Sekulariseerimise tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis. Saksa ordust moodusub Breisimaa hertsogkong- esimene luterlik riik Euroopas. Kuramma hertsogkong- sekulariseerunud luterlik hertsogkond Anabaptistid ja Münsteri kommuun. Kolme protestantliku põhivoolu – luterlus, kalvinism, anglikaani kirik – kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad)
annaabi.ee 
