(käive alla 10 M EEK) puhul kindlasti rohkem), samuti meie kontodel. Oluline jälgida, et ettevõte oma kontoga pidevalt “põhjas” ei istuks• Millised on ettevõtte olulisemate käibekapitali kirjete (ostjad, varud, hankijad) suhe käibesse ning millised on kirjete trendid. Näiteks hankijatele võlgnevus üle 60 päeva on ohumärk, samuti asjaolu, kui varud püsivad samal tasemel, kui ettevõtte käive langeb. Samas sektoriti on need näitajad väga erinevad• Minu isiklik arvamus on, et kui ettevõte on fundamentaalselt OK, on alati võimalik talle likviidsust tekitada.Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB
kehaehitusega, musklis, elasid koobastes Tark inimene Homo sapiens - luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee poolt pakutavad teenused: Globaalne eluhoid Saaste vastuvõtja absorbeerija Energeetiline ressurss Sisend hüviste tootmisel 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. Vee tarbimine maailmas: u 5000 bil m3 aastas Euroopa: u 600 bil m3 aastas Põhja - Ameerika: u 800 Lõuna - Ameerika: u 250 Aafrika: u 350 Aasia: u 3000 Austraalia ja Okeaania: u 50 Tarbimise jaotus sektoriti: Tööstussektor 20% Sisetarbimine 10% Põllumajandus (inimesed) 21% Põllumajandus (kariloomad) 49% 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Majapidamises ühe inimese kohta Põllumajanduses 38
Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu. 6 Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa. Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71.5%, mis on arenenud riikidele iseenesest vägagi iseloomulik. Riigivõlg on Rootsil 39.7% SKP kohta (2010 prognoos). Tabel 1 Rootsi peamised majandusnäitajad 2002-2011 (%) Allikas: Statistikaamet 2.1 Majanduskasv 2011
Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. Vee maht Maal on 1 338 000 000 km3 (1,34x109 km3). Vesi kui ja globaalne eluhoid: ● Elusorganismide põhiline komponent (üle 90%) ● Lahusti ● Termoregulaator ● Rakkude struktuuri säilitaja ● Biokeemiliste reaktsioonide substraat ● Veest on pärit kogu atmosfääris olev hapnik Veel vee pool pakutavad teenused: ● hüdroelektrijaamad 48. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 49. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. 50. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. Suuremad hüdroelektrijaamad. Suurimad hüdroelektrijaamad: ● Three Gorges Dam - Hiina ● Itaipu Dam - Brasiilia-Paraguay (riikide piiri peal) ● Xiluodu - Hiina ● Guri - Venezuela ● Tucurui - Brasiilia ● Grand Coulee - USA ● Xiangjiaba - Hiina ● Longtan Dam - Hiina
34. Inimese evolutsioon, selle tähtsamad etapid. 35. Vee jaotumine Maal. Vee olulisus majandussüsteemile, vee poolt pakutavad teenused. 97,5% veest ookeanides, magevesi (liustikud, põhjavesi, igikelts) 2,5%. 0,4% järved, mullaniiskus, märgalad, atmosfäär, jõed, taimed, loomad. Tänu vee olemasolule on võimalik põllumajandus ja populatsioonide püsimine. Vesi moodustab 90% elusorganismide koostisest, tagab aine- ja energiaringe. 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Põllumajanduses on ülekaalukas vee tarbija veisekasvatus (15500 liitrit/1 kg toodangu kohta), sellele järgneb lambaliha toodang (5538 liitrit/1 kg toodangu kohta), siis hirss ja juust (5000), sealiha (4800), oliivid (4400), kanaliha (3900), riis (3400), datlid (3000). Väiksem vajadus on näiteks kartulil (250) ja kurkidel (240). 38. Energia tootmine maailmas
nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt isiku panusele (töö tootlikkusele). Tööturu situatsioonid on olulised. 3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon. Universaalsed
annaabi.ee 
