Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last ning kus uuriti korduvintervjuude mõju nende tunnistusele. Uuringud näitasid, et korduvküsitlused koosmõjus suunavate ja sisendavate küsimustega, võivad põhjustada suurt kahju laste mälule ning suurendada valeinformatsiooni hulka tunnistustes. Uurijad väitsid, et
Inimeseõpetus 1. Millised võivad olla seksuaalse väärkohtlemise põhjused? varasemad seksuaalkogemused on tinginud selle, et täiskasvanuna tekitavad lapsed neis seksuaalset erutust. võimetus saada sotsiaalset ja seksuaalset rahuldust suhetest täiskasvanuga. alkoholi peetakse väärkohtlemist soodustavaks teguriks; see võib olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 2. kuidas saab lapsevanem, lastega töötav spetsialist jt täiskasvanud ennetada lapse sattumist väärkohtlemise ohvriks?
STATISTIKA 70 % pedofiilidest on heteroseksuaalsed , 9% tunnistab, et on biseksuaalse kalduvusega ja 8% on väitund, et nad on täielikult homoseksuaalsed. Uuringu tulemusena tunnistas enamik pedofiile, et nad on abielus, lahutatud, lesestunud või elavad koos oma vanematega. 47% pedofiilidest tunnistas, et on lapsepõlves langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 1991.a tehtud uuringu kohaselt tundis 96% naistest, kes langesid seksuaalkuriteo ohvriks alla 12 eluaasta, enda ründajat. 20% nendest olid oma isa või kasuisa ohvrid. 2009.a tehtud uuringu kohaselt kinnitasid seksuaalset kuritarvitamist kuni 18'dna eluaastani 7,9% meestest ja 19,7% naistest. Eesti viidi läbi uurimus pedofiilide ja nende ohvrite kohta. Tüüpilised ohvrid 2007.a olid: 81% ohvritest olid tüdrukud, 53% olid kurjategija tuttavad või sugulased. Tüüpilised pedofiilid 2007.a olid: 100% kahtlustatavatest olid mehed, 56% olid 30-35 aastased, 95% olid
· Ettevaatamatu käitumine naised liiguvad üksi pimedates üksildastes kohtades, kus kallaletung on üsna tõenäoline (ka hiline töölt koju tulek) · Joobes olek · Mitteküllaldane vastupanu mehe seksuaalsete kavatsuste ilmnemisel, kui naine ei soovi vahekorda astuda mees võib seda nõusolekuna interpreteerida · On olukordi, kus kannatanud ei aimanud ja ka situatsioon ei viidanud sellele, et nad võivad muutuda seksuaalkuriteo ohvriks. Eelkõige kuuluvad siia alaealised lapsed ja elatanud naised · Ohvri amoraalne käitumine Kirjanduses võib sageli kohata diskussioone, kas füüsiliselt keskmine mees on võimeline üleüldse vägistama füüsiliselt keskmist naist. Kõik vägistamise võimaluse eitajad lähtuvad normaalsest situatsioonist ega arvesta, et sageli tuleb kallaletung ohvrile ootamatult ning et hirm võib paralüseerida täielikult kannatanu vastupanu. Üks autor väidab, et 83,1%
err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud- taiskasvanuid 1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha? Kadri juhtum on küll aastatetagune aga haavad ulatuvad siiani. Laste seksuaalne väärkohtlemine on küll statistika järgi langenud aga tegelikult võib selline langus olla tingitud registreerimise vähenemise tõttu, kuna 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal olid väga paljud lapsed isolatsiooni tõttu kodus. 2020. aasta statistika näitab seda, et 77% seksuaalkuriteo toimepanijatest on olnud lapsele tuttavad isikud sh. 46% pereliige või sugulane nendest 41% kasuisa, 27% isa ja 10% vanaisa. (Kriminaalpoliitika, 2020). Kadri on seksuaalselt ära kasutatud oma isa poolt ja see kestis aastaid. Miks isa selliselt käitus ei ole täpselt teada aga on võimalik, et ka tema on kogenud kunagi seksuaalvägivalda. Kadri oli isa poolt tehtavast emotsionaalselt nii halvas seisundis, et tihti ta tahtis endale viga teha
Kuritegu aegub, kui: 1) kohaldatakse tõkend kahtlustatavale või süüdistatavale või arestitakse tema vara; 2) süüdistatav antakse kohtu alla; 3) süüdistatav ei ilmu kohtuliku arutamise edasilükkamisele; 4) süüdistatav kuulatakse üle kohtulikul arutamisel; 5) kohtulikul arutamisel määratakse ekspertiis või täiendav tõendite kogumine. Kuriteo aegumine peatud ajaks, mil isik kohtust või kohtueelsest menetlusest kõrvale hoiab. Alaealise vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine peatub kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toime pannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Eluaegse karistuse korral otsuse täitmine ei aegu. 9. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel? Aegumistähtajad pikenevad 5 aasta võrra. Kuriteod aeguvad 15 aasta möödudes vaatamate tähtaja peatumisele või katkemisele. Väärteod 1
mittevastavad teatavas vanuses isiku normaalsele tasemele, samuti teadmistele, mida isik võis saada intsidendi käigus. Kui ilmneb selle ületamine, võib kahtlustada teiste inimeste osavõttu tunnituste andmise ettevalmistamises. Näiteks intsesti kuriteo kahtluse puhul süüdistab naine meest, et talle lapse abil kätte maksta. 2. Afektiivse reaktsiooni mittevastavus. Ohvritele, kes on läbi elanud kuriteo (vägivaldse, seksuaalkuriteo), kaasnevad sellega ka tunnistuste andmisel reeglina tugevad emotsioonid. Kui emotsioone on vähe, võib olla tegemist loo fabritseerimisega. 3. Alluvus sugestsioonile. Intervjuu käigus püütakse kindlaks teha, mil määral allub tunnistaja sugestsioonile. Selleks kasutatakse näiteks suunavaid küsimusi kõrvalise tähtsusega detailide suhtes, mis on muudest allikatest täpselt teada ja püütakse teha kindlaks (laps)tunnistaja allumine suunamisele.