· Instinktide teooria Ajalooliselt üks vanemaid seletusi inimkäitumisele. Kaasasündinud käitumisviis või -mudel on instinkt loomadel. Sigmund Freud :"Inimest paneb tegutsema kaks tungi seksuaalinstinkt ehk loomistung, hävitav tung ehk agressiivsuse instinkt ehk surmatung." Tema meelest on need kogu aeg segunenud ja panevad inimesi tegutsema erinevalt. Annavad käitumusliku aluse. · Tunge taandavad teooriad Kui inimese organismist on puudu mingi oluline asi, nt vesi, siis luuakse tung, sel puhul janutung. See tekitab ärritusseisundit, et midagi hankida ja saada rahulolu. Organism püüdleb tasakaaluseisundi ehk homoöstaasi poole. Uudishimu puhul, selle asemel, et seda taandada, peab
Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist. INSTINKTIDE TEOORIAD Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks.
1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist.
(Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste näokate on kõigest üksikud näited ühiskonnale ohtliku vaba seksuaalsuse piiramise meetoditest. Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalsust reguleerivad normid ja hoiakud, kas või näiteks viimase
(Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste näokate on kõigest üksikud näited ühiskonnale ohtliku vaba seksuaalsuse piiramise meetoditest. Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalsust reguleerivad normid ja hoiakud, kas või näiteks viimase
spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O’Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O’Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O’Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus – Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm. Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest. Romaan ei esita ühtki positiivset väljapääsu, sest iga romaani tegelane reedab lõpuks kõik teised. Totalitaarsel riigil puudub ideoloogia, partei püüdleb võimu poole ainult võimu enda pärast. Võim ei ole vahend, vaid eesmärk.
spioonarmee jälgimist. Winston peab oma kangelaseks oma kiusajat O'Brienit. Piinamise lõppedes vaatab teda tänuliku pilguga. O'Brien arvab, et inimesed on võimatud ise ennast juhtima ega vääri valikuvabadust. O'Brien lubab muuta Winstoni täiuslikuks, et ta oleks valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm. Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest. Romaan ei esita ühtki positiivset väljapääsu, sest iga romaani tegelane reedab lõpuks kõik teised. Totalitaarsel riigil puudub ideoloogia, partei püüdleb võimu poole ainult võimu enda pärast. Võim ei ole vahend, vaid eesmärk.
Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist
annaabi.ee 
