Sken Selge Andrus Vaarik Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud.
8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad munasarjad vaagna allosas. Munajuhad - umbes 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt
Seksuaalaabits Eva Maria Soodla 8.klass *Mõisted Naistega seoses Click icon to add picture Click icon to add picture *Naiste suguelnudid Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! *Suured häbemokad naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. *Tupp asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. *Emakakael naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. *munajuhad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. *Munasarjad naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades.
· Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal · Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. · Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.
Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt
Ovulatsioon toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas ja selle käigus puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast vabanemist 12 tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb, folliikul kuivab ära, emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Suur osa naisi ei tunne ovulatsiooni, kuidas umbes 25% naistest kogeb alakõhus valusid. Kui mees ja naine naise viljaka perioodi ajal suguühtesse astuvad, see on aeg, mil ovulatsioon on äsja olnud või kohe algamas, on see eostumiseks sobivaim aeg. Kui seemnevedelik tuppe jõuab, paiskub sinna sadu miljoneid seemnerakke, millest vaid mõnisada jõuavad lõpuks munajuhadeni, kus võib toimuda viljastumine. Eostumise hetk sõltub ajastusest. Naises peab olema ootel küps munarakk, kui terve
Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2. Suguti ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha ) 3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks. Fimoos - eesnaha ava kitsus. Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.
vitamiinid, valgud, süsivesikud, glükoos, puitu paberi valmistamiseks, väetis, uuringud. · Taimede tähtsus looduses- toodavad hapnikku, on toiduks ja elupaigaks, varustavad vett hapnikuga, tekitavad huumust. Bakterid, viirused 9.teab bakterite ehitus, paljunemise ja elutegevuse iseärasusi, toob näiteid bakterite osa kohta looduses ning inimese elus, tunneb jooniselt bakteriraku · Bakteri ehitus- bakter on kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elutunnused. Väliselt katab limakapsel, mille all on rakukest, selle all on rakumembraan, kus on tsütoplasma, milles paiknevad ribosoomid, kõige keskel on pärilikkusaine, osadel on ka vibus, mille abil nad edasi liiguvad. · Bakterite paljunemine- bakterid paljunevad pooldudes, rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A