B KK 70,0´(-1,5´)C=+9,0´ A V Vlg Vh E Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nõutav suur täpsus ja leidub küllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vast avastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid,
Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi Kolme peilinguga Distantsi ja peilinguga Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nõutav suur täpsus ja leidub küllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vastavastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis
Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi Kolme peilinguga Distantsi ja peilinguga Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt juhul kui on nõutav suur täpsus ja leidub küllalt tugipunkte. Samuti toimitakse vastavastatud madaliku asukoha määramisel, poide ja toodrite panekul. Koha määramine kolme peilingu järgi Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi on üks täpsemaid kompassi abil sooritatavaid võtteid, mis
Kasutada võib ka kalkat, millele tõmmates kolm joont ühest punktist ja jättes nende joonte vahele mõõdetud nurgad, asetades kalka kaardile ja nihutades seda seni, kuni jooned läbivad mõõdetud orientiirisid ja ongi laeva asukoht käes. Laeva asukoha määramine kahe rõhtnurga järgi on üks täpsemaid viise, kuna mõõtmisi teostatakse sekstandiga, mille mõõdetud nurkade täpsus ulatub ühe minutini ja tema viga on väga lihtne leida. Kasutada võib ka kompassi, mis aga ei anna nii suurt täpsust kui sekstant. Kompassiga tuleb võtta kolm peilingut ja seejärel tuleb leida peilingute vahed. NB! Kahe rõhtnurga meetodi puhul esineb ka määramatuse juhtum, milleks on: + + B = 180°, kus B on nurk orientiire ühendavate sirgete vahel.
laiuskraadi (Lat) suuruse nurga alla ja ongi koordinaatsüsteemid ühendatud. Pealiskaudsel vaatlusel paistab nüüd, et saame kahe mistahes tuntud koordinaadi kaudu kaks tundmatut kätte.Seda saaksimegi, juhul kui vaatleja laiuskraad oleks täpselt teada ja universumi telg horisondi suhtes vastavalt paigutatud. Laiuskraadi aga me laeva asukoha määramisel just otsimegi. Küllaldase täpsusega tuntud suurusteks võib lugeda vaid taevakeha kõrgust (saab sekstandiga mõõta) ja deklinatsiooni (saab piisava täpsusega Merekalendrist välja otsida). Pealtnäha võiks tuntud koordinaadina kasutada veel tunninurka, aga kohalikku tunninurka on peidetud vaatleja geograafiline pikkuskraad, mida me samuti otsime; niisiis langeb tunninurga kasutamise võimalus tuntud koordinaadina ära. Taevakeha asimuuti saaks justkui peilimise teel mõõta, kuid selliselt mõõdetud asimuuti läheks sisse kompassi viga (mida me ka otsime),
kunstide soosija ning nende kaitsja s�jajumal Marsi eest, kes esindab v�hiklikku brutaalsust ja k�ige hukku. Inimeste grupp esiplaanil kujutab v�itlemisoskust � dialektikat (v�i loogikat) ja k�nekunsti � retoorikat. Kunstidest teine, grammatika, on n�idatud �petlase ja �pilase n�ol, kes on raamatute kohale kummardunud. Geomeetria ja aritmeetika atribuutideks on gloobus, joonlaud ja sirkel. M�ttetark klaaskolvi, armillaarsf��ri ning sekstandiga jalge ees kehastab astronoomiat. Muusikat aga m�rgib, vastavalt ikonograafilisele traditsioonile, naine, kes musitseerib klavessiinil. Pildi vasakus osas n�eme kunstnikku t��tamas; v�imalik, et see on Franckeni enda autoportree. Lisades vabade kunstide hulka maalikunsti, kuulutab ta end sellega loojaks ja �petlaseks, aga mitte k�sit��liseks � hoiak, mida soosis 17. sajandi vaimsus. Pildi maalimise ajaks oli Frans Francken noorem juba P�ha Luuka gildi liige ja edukas
annaabi.ee 
