Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin,
toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse. Langerhansi saared pankreases. Glandulae endocrinae. eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed
fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid (näit. histamiin nuumrakkude vesiikulites, neurotransmitterid aksoni terminaali vesiikulites). Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast. Endotsütoos Endotsütoosi on kaks tüüpi: 1. pinotsütoos - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil, 2
101. Pidev ja reguleeritud eksotsütoos. Sekretoorne e biosünteetiline rada e eksotsütoos Transport trans-golgi kompleksist väliskeskeskkonda 1) pidev (e. konstitutiivne) membraanivalkude pidev transport Golgi kompleksist välismembraani, läbi mille toimub membraanivalkude uuendamine 2) reguleeritud- Transporditavad ained kogutakse sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis vabastatakse raku väliskeskkonda peale signaali. Sekretoorsetes vesiikulites toimib pidev küpsemine ning transporditava molekuli kontsentreerumine ning proteolüütiline modifitseerimine. 102.Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes T-rakkudes. - Närviimpulsi ülekanne - sekretoorne vesiikul ootab rakumembraani lähistel signaali ning paiskab siis transporditava raku välisruumi. - Allergiad - nuumrakud deponeerivad histamiini, mis eksotsütoosi teel ümbritsevasse
uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele. Sekretoorsetes vesiikulites ei ole alati valgumolekulid, vaid võivad olla ka madalmolekulaarsed ühendid. Madalmolekulaarsed (mittevalgulised) ühendid satuvad sekretoorsetesse vesiikulitesse tsütoplasmast, mitte Golgi kompleksist. Madalmolekulaarsed ühendid seotakse vesiikulis kindlate kõrgmolekulaarsete ühenditega, et vältida osmootse gradiendi teket. Signaaliks reguleeritud eksotsütoosile on kas mingi keemilise aine (hormoon, glükoos, elektriline signaal ehk aktsiooni potentsiaal)
imendumisprotsessid. Pankrease nõre sekretsioon toimub neutraalsete ja humoraalsete faktorite mõjul. Ta tekib tingitud ja tingimatute ärritajate toimel. Tingitud reflektoorne mahlanõristus algab toidu nägemisel ja haistmisel, inimesel isegi toidust rääkimisel. Söömisakti ajal toimub suuõõne ja neelu retseptorite mehaaniline ärritamine. Siit kulgevad signaalid piklikajju ja kutsuvad esile kõhunäärme nõre eritumise tingimatute reflekside mehhanismi abil. Kõhunäärme sekretoorsetes närvides on uitnärvi kiud. Kõhunäärme sekretsiooni keemiliseks tekitajaks on hormoon sekretiin. Ta moodustub kaksteist- sõrmiksoole limaskesta rakkudes inaktiivse prosekretiinina, mis aktiveerub maomahla soolhappe toimel. Sekretiin imendub verre ja stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni. Maksas produtseeritakse sappi vahetpidamata, protsess intensiivistub seedimisel. Maksast läheb sapp sapipõide, kus ta peatub, kuni organismi viiakse toit
Siin toimuvad imendumisprotsessid. Pankrease nõre sekretsioon toimub neutraalsete ja humoraalsete faktorite mõjul. Ta tekib tingitud ja tingimatute ärritajate toimel. Tingitud reflektoorne mahlanõristus algab toidu nögemisel ja haistmisel, inimesel isegi toidust rääkimisel.Söömisakti ajal toimub suuõõne ja neelu retseptorite mehaaniline ärritamine. Siit kulgevad signaalid piklikajju ja kutsuvad esile kõhunäärme nõre eritumise tingimatute reflekside mehanismi abil. Kõhunäärme sekretoorsetes närvides on uitnärvi kiud. Kõhunäärme sekretsiooni keemiliseks tekitajaks on hormoon sekretiin. Ta moodustub kaksteist- sõrmiksoole limaskesta rakkudes inaktiivse prosekretiinina, mis aktiveerub maomahla soolhappe toimel. Sekretiin imendub verre ja stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni. Maksas produtseeritakse sappi vahetpidamata, protsess intensiivistub seedimisel. Maksast läheb sapp sapipõide, kus ta peatub, kuni organismi viiakse toit
annaabi.ee 
