MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE) KESKUSED
tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile.
Nende toimel aktiveeruvad ensüümsüsteemid, intensiivistub hapniku kasutamine kataboolseteks protsessideks ja kiireneb metabolism. Füsioloogilise taseme juures stimuleerivad T4 ja T3 valkude sünteesi kogu organismis (reguleerivad geenide ekspressiooni) ja avaldavad mõju kasvule, eriti just lapeeas. T3 ja STH koos on olulised hammaste läbilõikumiseks (tagavad hambakoe diferentseerumise ja lõualuude arengu) Sekretsioon. Kilpnäärme sekretoorseteks ühikuteks on türoidfolliikulid. Need koosnevad follikulaarrakkudest, mis sisaldavad bioinaktiivset T4 ja T3 eelühendit e glükoproteiinset türoglobuliini, ja nendevahelisest valendikust. Joodi toob follikulaarrakkudesse transporter. Järgnevalt jodeerib jood türoidfolliikuli valendikus türoglobuliini türosiinijääke, türoglobuliinis tekivad mono- ja dijodotürosiinid. Need kombineeruvad/kondenseeruvad andes türoglobuliini T4 ja T3
konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku paiknevates membraanides on mulgud. 4. Rakusisaldised ja nende funktsioon Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 4. Pigmentinklusioonideks (looduslikult värvilised ühendid rakus) 5. Suulaetonsilli ehitus Suulaetonsillid on paarilised ovaalsed lümfoidkoest organid, mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias
proteasoomid RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv Sekretoorseteks – valgusõmerad, tekivad sekreeti valmistavates rakkudes (Leydigi rakud epiteelis) Ekskretoorseteks – rakule mittevajalikud ained, millised väljutatakse rakust Pigmentinklusioonideks – looduslikult värvilised ühendid rakus, nt melaniin Troofilised ja pigmentinklusioonid moodustavad lipiidtilgad, glükogeeni-, valgu- ja pigmendisõmerad GOLGI (LAMELLOOS-) KOMPLEKS
mesodermi rakud, mis ümbritsevad endodermi Neelus (IV paari lõpustaskute vahelises piirkonnas) tekib larüngotrahheaalvagu, mis pikeneb ventraalselt, seejärel moodustub mesodermaalne vahesein, mis eraldab areneva hingetoru ja söögitoru 50 Bronhi pungad harunevad kuni 16-19 nädalal formeeruvad bronhioolid 24. nädalast hakkavad arenema alveoolid Alveoole vooderdav epiteel jaguneb sekretoorseteks e. tüüp II alveolaarsed rakud (toodavad sufraktante) ja tüüp I alveolaarsed rakud (pneumotsüüdid- gaasivahetus) Surfaktandid (vähendab pindpinevust; sphingomyelin, lecithin) võimaldavad alveolaarrakkudel omavahel kokku puutuda ilma, et nad kokku kleepuksid, mis võimaldab hingamist * Kopsude areng kestab sünnijärgselt edasi, ca 90% alveoolidest (700 milj) moodustub peale sündi Alveoolid - väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub
annaabi.ee 
