INIMENE Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt
ORGANISMIS? Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad. 1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu, munajuhad jne)-mesoteel; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu-endoteel 2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne. 13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS? Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus: Troofilised koed: 1) Veri ja lümf 2) Retikulaarne sidekude 3) Rasvkude 4) Kohev sidekude Tugikoed: 1) Tihe sidekude 2) Kõhrkude 3) Luukude
Ka aju on pakitud skeleti sisse - kolju. Kolju ja vertikaalne selgroog moodustavad skeleti ühe telje. Paljudel selgroogsetel on olemas ka skeleti teine telg - rinnakorv e. roided. Suurel osal selgroogsetel on lisaskelett, mis toetab 2 paari jäsemeid või uimesid. Skelett on selgroogsetel sisemine ja koosneb kas tugevast luust või painduvast kõhrest, või on kombinatsioon kahest materialist. Skelett koosneb peamiselt elutust koest, kuid on olemas ka elusad rakud, mis eritavad sekreete ja mis säilivad kogu 4 skeletis. Selgroogsete sisemine elus skelett kasvab koos loomaga. Selgroogsete hõimkonda kuulub kaasajal 7 klassi, neist 3 on kalad ja 4 on neljajalgsed (2 paari jäsemeid). 2. KURELISED Selts kurelised on lindude selts, mille süstemaatikas puudub teadlastel üksmeel. Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on
dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides). Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel: 1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents
Sidekoe rakud Jagunevad: Statsionaarsed e.kohalpüsivad rakud ja liikuvad e. Rändrakud. Jaotus ei ole püsiv,kuna statsionaarne võib üleminna rändrakuks ja vastupidi. Sidekoerakud on võimelised reageerima erinevatele ärritustele ja reageerides muutma oma kuju ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e
ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia endomeetriumist. 27 Uurimiseks kasutatakse veel operatsioonil võetud koe- ja organitükikesi ning lümfisõlmi, mitmesuguseid sekreete (ninast, kõrvast, tupest jt.). Kahtlusel sooletuberkuloosile, mükobakteriaalsele enteriidile AIDSi korral on uuritavaks materjaliks roe. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Rögast ja mädast valmistatakse tavaliselt äigepre- paraadid, hõõrudes väikese tükikese uuritavat materjali kahe esemeklaasi vahel laiali. Väga vähe tuberkuloositekitajaid sisaldavad materjalid (liigese- ja seroosõõnte punktaat, ajuvedelik, uriin) tuleb enne preparaadi valmistamist tihendada
annaabi.ee 
