Küll olen ma neid kaua oodanud, aga ei tule, ei tule. Ei tea, mis neil ometi on juhtunud?" "Kui asi nii on, siis tule, võta minuga lõunat, küll ma siis sulle räägin," ütelnud tüdruk. Noormees läinud saunahüti sisse, võtnud tüdrukuga ühes lõunat ja kuulanud suure tähelepanemisega kõik, mis tüdruk rääkinud. Tüdruk olla aga jutustanud: "Siin saunas elab üks vana hall vanamees, keda küll praegu kodu ei ole, see sorkas sinu vendade ja nende naisterahvaste külge, keda nad olid endale naisteks valinud, ja need said sedamaid kohe halliks kiviks. Mina, kõige noorem oma õdedest, olin ka nendega ühes, aga et vanamees minu külge ei torganud, vaid koguni mind omale naiseks valis, siis jäin mina üksi nende seast inimlikku olekusse. Et mul midagi vanamehe tahtmise vastu parata ei olnud ega võinud, pidin ma vastu oma tahtmist tema naiseks saama ja tema seltsis siin mustas saunahütis elama
ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Seitse venda hoiavad alati kokku. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Teoses saame teada haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus
hädad on neid tugevasti ühte kõitnud, palju kokkulangevat on nende tunde- ja mõttelaadiski. Ent ühtaegu paeluvad lugejat seitse isikupärast karakterit. Vendade ühisomadusist on tooniandev ürgne vabaduskirg, mis kutsub metsade ja vaba elu poole. Tõeliste looduslastena talitavad nad tujude ja meeleolude ajel, kuid ikka ühtses vennavaimus. Loomusunnilise talitusviisi tõttu ripub vaenukirves mõnikord õige ähvardavalt vennaste peakohal. Hirmsad on Juhani sõnad, kui selgub, et vendade südamed ihkavad ühe neiu järele: Poisid, poisid, Jukola vennaskond ja mu suur suguvõsa! Nüüd lüüakse, ja maa ning taevas väriseb! Nüüd, kulla vennad, nuga, kirves või puuhalg, ja üks kõigi vastu ning kõik ühe vastu kui seitse sõnni! Olgu siis nii! Puuhalg on minu sõjariist, selle oksiku haaran mina, ja süüdistagu see iseennast, kelle kolp sellest pirru kisub. Ometi ei kujunda põhimuljet vendadest negatiivsed omadused. Küllap seepärast, et märkame
Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige vanem- romaani algul 25aastane tunnetab endas juhi kohustusi. Ta on äge ja vihastub kergesti, kuid teiste vendade, eriti Aapo rahustavad sõnad teevad ta alati leplikuks. Juhani ei ole just lahtise peaga; ometi on tema repliigid tabavad, rahvatarkusest ammutatud ("Halb ja pillav perenaine on kui kõike neelav rott."), mõnikord filosoofilised ("...mees võib mäelda, mis ta tahab, mõelda enese kogu maailma isandaks või tongivaks sitasitikaks."). Kõige noorem on Eero, kes on Juhanist 7 aastat noorem, kuid terase peaga ja aabitsa lugemine läheb tal libedasti
SEITSMEVENNAPÄEV Merilys Kängsepp & Helena Kullasaar Seitsmevennapäev- 10.juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks. Sündmuse mälestuseks raja
neiu nimelt Männiku-moori noortütar Venla. See tõde viib neid peaaegu võitluseni, kuid Aapo jõuab õigel ajal vahele ning poisid jätavad jonni. Otsustatakse õppida lugema, muretsetakse aabitsad. Enne kooliminekut minnakse läbi Männiku-moori kodust, et Venla kosida. See ebaõnnestub, vendade tuju on rikutud. Edasi minnakse kirikukooli poole, et lugema õppida. Äkitselt satuvad nad kokku Toukola küla noortega, kes neid pilkavad see põhjustab kakluse, mis lõpeb vendade võiduga. Vennad üritavad kirikukoolis lugema õppida, see ei lähe aga kuigi kergelt. Kõvema peaga noored pannakse nurka ning kõiki koheldakse suhteliselt karmilt. Nii otsustavad vennad kirikukoolist põgeneda nad lõhuvad akna ning teevadki seda. Löövad "laagri" püsti kirikukooli lähedal, söövad ja mõtlevad tulevikule ning räägivad üksteisele muinasjutte. Neist möödub "Rajamäe rügement" vaene rändav perekond, keda nad pilkavad ning saadavad nende kaudu veel
rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppida lugemine kirikukoolis köstri juures. Kuid see ei jäänud vendade ja Tuokolaste viimaseks kohtumiseks, kuna järgmine kokkupõrge toimus juba nende vahel, kui vennad läksid koju Küösti juurest ja nad said Tuokolaste käest keretäie osaliseks. Vennad ravisid oma haavu sauna võttes, aga see võttis tuld ning põles hoopis maha. Vennad otsustasid selle tulemusena kolid Impivaaria laande, ning hakata korralikeks töökateks inimesteks. See ei olnud aga veel kõik, sest kui nad kutsusid kokku kolimispeo siis nad leppisid ära ka oma vaenlaste toukolastega. 2
ning seetttu mnda aega redus viibisid. 2. Vennad olid omavahel sarnased selle poolest, et... nad olis kik priski kangekaelsed, laisad ja kvapised. Samuti meeldis pea kikidele vendadele tegelikult ks ja sama neiu, Mnniku- moori noorttar Venla. Vlimuselt olid neil sinepikarva juuksed, tugevad lad ja pikk kasv. 3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark Lauri- vabadusjanuline, looduselembeline, vaikne, tsine 4. Kosja minnes olid poisid uhked, sest neil olid kaasas... aabitsad, sest nad olid tegelikult minemas kooli, kuid poisid mtlesid, et nad nevad praegu viksid vlja ning see on sobilik kosja juures. 5. Jukola vennastest ei peetud lugu, sest... nad sattusid paljudesse konfliktidesse, mis enamasti lppesid kaklusega ning vendade viduga
(1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero, kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub, ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda. Raamat algab ümbruskonna ja Toukola talu ajaloo kirjeldamisega. Vendade isa, kes oli tubli ja julge jahimees, oli karuga kahevõitlust pidades surma saanud. Ei möödunud palju aega, kui surm võttis ka vendade ema ning nüüd seisid nad silmitsi maailmaga, kus neil tuli ise hakkama saada. Lisaks loodusearmastusele, olid poisid tuntud vembumehed. Kord püüdsid nad ema piitsahoope vältida sellega, et põgenesid metsa ja redutasid seal, kuni nad üles leiti. Otseloomulikult ei leevendanud see nende karistust, vaid pigem vastupidi.
Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada. Mõeldakse ka naisevõtule, tuleb lagedale tõde, et kõigile poistele meeldib üks ja sama neiu nimelt Männiku-moori noortütar Venla. See tõde viib neid peaaegu võitluseni, kuid Aapo jõuab õigel ajal vahele ning poisid jätavad jonni. Otsustatakse õppida lugema, muretsetakse aabitsad. Enne kooliminekut minnakse läbi Männiku-moori kodust, et Venla kosida. See ebaõnnestub, vendade tuju on rikutud. Edasi minnakse kirikukooli poole, et lugema õppida. Äkitselt satuvad nad kokku Toukola küla noortega, kes neid pilkavad see põhjustab kakluse, mis lõpeb vendade võiduga. Vennad üritavad kirikukoolis lugema õppida, see ei lähe aga kuigi kergelt. Kõvema peaga noored pannakse nurka ning kõiki koheldakse suhteliselt karmilt. Nii otsustavad vennad kirikukoolist põgeneda nad lõhuvad akna ning teevadki seda.
"Seitse venda" - iseseisev töö 1.Põhjendage, miks eemalduvad vennad ühiskonnast. Vennad eemalduvad ühiskonnast, sest neil tekib palju probleeme kiriku ja teiste külaelanikega. Poisid on laisad ning teevad palju vempe. Lapsepõlves tegid nad mitmeidki koerustükke, mille pärast pidid nad metsas varjul olema. Pärast ema surma otsustatakse minna naisele ning kirikukooli haridust omandama. Kuid mõlemad plaanid luhtuvad. Kosjalkäigul saadakse korvi ning kirikukoolis karistab neid õpetaja nende kõvade peade pärast. Vennad lõhuvad akna ning põgenevad. See tekitab kirikuisas palju pahameelt. Lisaks sellele tekib vendadel enne kooli minekut ka kaklus Toukola küla noortega ning sõnelus "Rajamäe rügemendiga". Nad pilkavad neid ning ning saadavad nende kaudu kihelkonna praostile inetu sõnumi. Oma laiskuse ja tülinormisega saavad vennad endale külas palju vaenlasi. Jukola talu sauna maha põlemine ning Mäkelä toodud sõnum inimeste vihast, viib vennad otsusele oma talu rendi
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Tolstoi oli pärit venemaa kõrgaadli perekonnast. Ta sündis Jasnaja poljana mõisas. Mõlemad vanemad surid kui Lev oli noor (ema, kui ta oli 2a ja isa, kui Lev oli 9a) Tema ja tema vendade ja õe eest hoolitseb tädi ning nad saavad väga mitmekülgse hariduse. Juba lapsest peale oli Tolstoi väga õiguspüüdlik ja aus. Rajas oma kodumõisasse kooli ning taotleb pärisorjuse kaotamist. Tugevat mõju tema loomingule andis sõjas käimine. Lev suhtub sõtta vastuoluliselt. Enne surma käis ta reisil, kus haigestus kopsupõletikku, mis sai saatuslikuks. Looming: Tegi pedagoogilist tööd annab välja aabitsa; ajakirja, mis käsitles haridusprobleeme. Pärisorjus
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
Gunther peab üles tunnistama, et teda aitas Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi. 2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia I
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
kuningaks kun tema isa andis trooni oma pojale. Kui sellest kõigest oli juba kümme aastat möödunud, kutsus Gunther Siegfriedi koos oma kaasaga Wormsi peole, sest Brünhild käis kuningale peale, et ta kutsuks Siegfriedi Wormsi kuna Brünhild tahtis kangesti Kriemhildi näha. Kuid peol juhtus selline asi, et Kaks kuningannat läksid omavahel tülli, mille tulemusel hakati Siegfriedist halba arvama, sest tüli käigus tuli välja, et ta oli kuningat tüssanud. Kuningas koos oma vendade ja sugulastega otsustas Siegfriedi tappa. Nad korraldasid jahilkäigu, millel Hagen, kes oli kuninga sugulane tappis Siegfriedi. Siegfriedi õnnestus ainult tänu sllele tappa, et tema abikaasa oli heal eesmärgil Hagenile näidanud, kust on Siegfried haavatav. Kriemhild elas peale seda pikki aastaid leinas ja üksinduses ning tõotas abikaasa tapjale kättemaksu. Paganast hunnide kuningal Etzelil suri naine ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus
riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär
päeva. 10 päeva*10 inimest=100 novelli. Kesksel kohal on novellides inimene. Ta peab olema tark, haritud, osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Neljas päev, viies novell Tegevus toimub Messinas, kus elavad kolm venda. Vennad olid kaupmehed, kes said pärast isa surma said rikkaks. Vendadel oli ka õde Lisabetta, keda nad veel mehele polnud pannud. Lisabetta oli väga kaunis ja tark.Vendade kaupluses töötas noor pisalane Lorenzo, kes korraldas vendade äri. Lisabetta ja Lorenzo hakkavad üksteisele pööraselt meeldima ning loovad suhte. Ühel ööl, kui Lorenzo Lisabetta tuppa hiilis, nägi seda vanem vend ning päev hiljem tapavad vennad Lorenzo. Ta maetakse maha, kuid Lisabetta kurvastab ja nutab lohutamatult. Öösel näeb ta unes Lorenzot, kes teatab talle, et on surnud ja oma matmiskoha. Lisabetta kaevab mehe keha üles, lõikab pea ära ning paneb selle kodus lillepotti. Lillepotis
Maa Autor Teos Tegelased Märksõnad Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus, illusioonide viljatus, kriitiline, väikekodanl. Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ,,Tõtt, karmi tõtt!"
kaitseta oli kand, teda lasti Trooja sõjas sinna noolega ning kangelane suri veremürgitusse Ambroosia jumalate söök, muutis surematuks Arkaadia maakond Kreekas; lamburite paradiis Skylla ja Charybdis kahe halva vahel valimine; kaks suurt võrdset ohtu; kaks merekoletist, kes olid Odysseuse teel, Kirke andis nõu sõita Skylla-poolsest küljest küljest Damoklese mõõk peakohal rippuv hädaoht; õukondlane Damokles, kas oli oma isandale kade, kutsuti lõunasöögile, pea kohale sidus isand aga hobusejõhvi otsas rippuva mõõga, nii et Damokles võttis kõik halvad sõnad tagasi Elektra kompleks tütarlaste alateadlik seksuaalne konkurents emaga, tuleb Elektra nimest Fööniks uuestisünd; elu ja surm; müütiline lind, kes iga 500 aasta järel templisse lendas ning põlema lahvatas, tuhast tõusis aga uus lind Gordioni sõlm raske olukorra lihtne lahendus; kuningas Gordioni vankri küljes olnud rakmete
Kui poiss oli juba suureks kasvanud, võttis ta koopast asjad ning siirdus isa otsima. Kuigi merd mööda oli lihtsam tee, valis T raskema retke, sest ta tahtis suur kangelane olla nagu Herakles, kes oli tema nõbu. Teekond oli pikk ja raske, ent T tappis kõik röövlid. Tappis Proksrustese, Skironi, Sinise jt. Ateenasse jõudes oli T juba suur kangelane, kuna oli hävitanud kurjategijad. Kuningas, kes ei aimanud, et T tema poeg on, kutsus ta peole. Aigeus oli T peale tegelikult kade ning tahtis teda ära mürgitada (tegelikult soovis seda Medeia, kes oli teada saanud, kes kangelane on ja tahtis ise kuningale mõju avaldada, ei soovinud poega sinna). Samas kui Medeia ulatas T'le mürgikarika, tõmbas T mõõga välja ning isa tundis poja ära. Medeia pääses terve nahaga ja läks Aasiasse. A kuulutas üle maa, et T on tema poeg ning pärija. Enne T Ateenasse jõudmist oli Kreeta valitseja Minos kaotanud oma ainukese poja siis kui
Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema elukohaks on siis sitsiilia ja ta on omale silma tagsi saanud. Polyphemos armus Galateiasse ja laulis tema jaoks nukraid armastuslaule, selle asemel, et inimesi tappa. Galateia sai aga kükloobiga hästi läbi vaid seetõttu, et too oli Poseidoni lemmikpoeg ja ei tahnud merejumalaga tülli minna. Doris aga oli õe peale kade ja sajatas kükloopi ja arvustas õe maitset. Polyphemos aga ei saanud Galateiat, sest Galateia abiellus Akisega, kelle kükloop armukadedusest tappis. Akis muudeti jõejumalaks. "LILLEMÜÜDID: NARKISSOS, HYAKINTHOS, ADONIS" Narkissos: Kunagi oli noormees nimega Narkissos, kes oli nii ilus, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid teda. N ei tahtnud kedagi ning ei hoolinud ka murtud südametest. Ka kurb juhtum Echoga ei kõigutanud teda. Echo oli sattunud
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
140. There is always some madness in love. But there is also always some reason in madness 141. Passion makes the world go round. Love just makes it a safer place 142. You want my heart? then take it . it may not be perfect , but it did my 143. My imaginary friend thinks you have mental problems 144. I'm that kind of woman that when my feet hit the floor each morning the Devil says : "Oh crap, she's up! 145. last night I was looking at the stars and I wondered...Where the hell is my ceiling 146. I'm 10% sugar, 10% spice, but I'm 80 % b*tch, so you betta be nice! 147. I was thinking : "Why frisbees got bigger, when they get closer?!" And then it hit me 148. There's a fine line between fishing and just standing on the shore like an idiot. 149. I like you. You reind me of when I was young and stupid 150. I'm nobody. Nobody is perfect, therefore, I'm Perfect! 151. Cry me a river, build me a bridge, and do all us a favor and jump off it ! 152
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani. · T kirjutas mitmeid uurimusi eesti kirjandusest ja kaks Juhan Liivi monograafiat, tänu millele Liiv sai üldsusele tuntuks. · T avastas, toetas ja populariseeris talente nagu Jaan Oks, Kr.J.Peterson jt. · Ta oli üks mõjukamatest kriitikutest. · T oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaid 1922.aastal. Teda valiti korduvalt liidu esimeheks (11 korda). · Aastail 1927-40 oli Eesti kirjanduse Seltsi esimees · Ta tõlkis eesti keelde Aleksis Kivi "Seitse venda" ja teisi teoseid · 1944.aastast elas Tallinna
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piig
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
