Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus. 4.Töölisliikumise tekevarakapitalistlikul perioodil puudusid täiesti sotsiaalkindlustus jahoolekanne.Samas oli kadunud külaühiskonna solidaarsus.Ettevõtjad püüdsid töötasu hoida äärmiselt madalal ja kokku hoida ka töötingimuste parandamine ja ohutuse pealt.Oma huvide kaitseks asusid töövõtjad organiseerima ametija kutseühinguid.Esimesed loodi illegaalselt juba 18 saj lõpul Inglismaal ja Prantsusmaalühised kindlustuskassad
usuvabadus ning kirik lahutati riigist. Kaotati kirikumaksud ja riik muudeti ilmalikuks. Negatiivseks võiks lugeda kristuse väljajuurimise ning kõrgema olevuse kultuse. Prantsuse revolutsiooni tulemusel lõppes Euroopas absolutism ja valitseja ainuvõim ning kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu piirati. Inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, seega poliitika sai kõigi asjaks. Võimalikuks sai uute võimekate inimeste esiletõus, kellel vana korra seisuslikkuse tingimustes polnud karjäärivõimalust. Siinkohal võiks näiteks tuua Napoleoni. Kogu vana korra aegne ühiskond lammutati, tühistati privileegid ning seati sisse võrdsus maksude tasumisel. Kindlasti võib heaks lugeda ka seda, et kaotati tsunftisundus ja kehtestati õigus vabalt valida oma tegevusala. Revolutsiooni tulemusel kasvas ka rahvustunne, mis haaras peale prantslaste ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel.
roomlastele külge kreeklaste kombed ning traditsioonid. Roomlased olid sattunud kreeklaste kultuurimõju alla. Kreeka kultuuri vastu protestiti, kuid kahjuks see levis üsna suurejooneliselt siiski edasi. Õnneks suutis Rooma ühiskond siiski säilitada enda traditsioonilise ilme. Roomlaste seisused Roomas nagu ka paljudes tolleaegsetes impeeriumites oli ühiskond seisuslik. Seisusi piirasid küll ka seadused, kuid neid ainult osaliselt. Loomulikult asetses seisuslikkuse kõige kõrgemal astmel senatiaristrokraatia, mis oli muide pärilik. Vabariigi ajal tulid senaatorid nobiliteedi hulgast, kuid keisririigi ajal üha rohkem ka provintsidest. Senaatori võis juba kaugelt ära tunda, kuna kandis valget toogat, ehk valget rüüd, millel oli purpurpunane triip. Järgmine seisus mis Roomas aset leidis oli ratsanikuseisus. Algselt kuulusid nende hulka inimesed, kes suutsid endale hankida ratsahobuse, kuid hiljem pidi ratsahobusele kaasnema ka teatav jõukus
aktsepteerida kubermanguvõimude arvamust. Ametisse nimetamisel eelistati kohalikku päritolu ametnikke. Maa korraldust teostas aadli omavalitsus (rüütelkond), kes käisid koos Maapäeval iga 3 aasta tagant, kus panti paika uute koormiste ja maksude kehtestamine. Kõigis maa siseelu puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada valitsejale petitsioone. Kohtusüsteem oli ülesehitatud seisuslikkuse põhimõtet järgides, kus aadel omandas kõrgema kohtuvõimu teiste seisuste üle. Autor on ka hästi lahti kirjutanud linnade õigused ja valitsemis struktuurid. Huvitav on märkida, et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil
1) Revolutsiooni mõjul toimunud muutused ühiskonnas: - lõpetas absolutismi, valitseja ainuvõimu, ja kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu küll piirati erinevate tsensustega. Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad. - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip - rahvustunde võimas tõus, mis prantslaste järel haaras ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel
Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus
Linnaõigus tekkis Euroopa suuremates linnades, kirjutatud tavaõigus. Olid olemas õigusraamatud. Saksamaal Hamburg, Lübeck, Magdeburg. Väiksemad linnad hakkasid kasutama suurte linnade õigusi ja nii levis see ka Eestisse. Keskvõimu poolt kehtestatud normid kapitulaarid kasutati selleks, et eelnevate normidega täiendada kohalikku tavaõigust. 2) Seisuslik paljasus oluline olid seisused: talurahvas, linnaelanikud, rüütlid ja vaimulikud. Igal seisusel oli oma õigus. Seisuslikkuse aspektiga seondub isikuline aspekt. Varguse puhul tuli mees üles puua, naine uputada. Tapmisel rüütli puhul tuli pea maha raiuda ilusti, talupoeg ratastati. Tapmise puhul tuli maksta terve meheraha, kehavigastuse puhul osa meherahast. Sõrme vigastamise eest kümnendik meherahast. Valuraha füüsilise valu eest. Periodiseerimine allikate järgi. 1) keskaja algusel barbarite õigus germaani rahvaste tavaõiguste ladinakeelsed üleskirjutused 5-9 sajand
väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes), üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju laienemine linnas. Esialgu õiguse ümberkorraldamine puudutas ainult linnu, mujale jõudis 1880. lõpus, eriti alates 1889.aastast, laiem justiitsreform jõudis ka Balti provintsidesse. Euroopa eeskuju jõudis Venemaa kaudu Balti provintsidesse – seega reformid, mis venestusajal siia jõudsid olid väga euroopalikud: täitevvõimu ja kohtuvõimu lahutamine jne. Juriidiline haridus ja õigusteadus
annaabi.ee 
