meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine seda tehakse juhul kui ei ole võimalik maastiku jälgmisel liikuda.
esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalnurkade kaudu. Vaatlusi sooritati mitmest seisupunktist ning vaatlusvõrgu punktidelt. Igast seisupunktist tehti vaadeldavatele reeperitele 3 täisvõtet. Kuna mõõtmiste käigus kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6, siis oleks kaarereeperite plaanilisi koordinaate ja kõrgusi saanud mõõta ka kasutades selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi. Koordinaatide arvutamine toimus Gaussi otselõike põhimõttel.
N geograafilise meridiaani põhjasuund S geograafilise meridiaani lõunasuund NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T Maastikul saadakse kompassi magnetnõela abil magnetiline põhja-lõuna suund. Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja geograafilise meridiaani suund ei lange kokku. Tõeline asimuut, magnetiline asimuut Tõeline asimuut on horisontaalnurk seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0-360°. Tõeline asimuut määratakse astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi. Magnetiline asimuut on magnetilise põhja-lõuna suuna ja antud suuna vaheline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0-360°. Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks.
Soovitav on ära näidata ka põhja-lõuna suund. Abrissi võib koostada kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. (pilt tahvlilt) 2. Polaarviis Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas kaugusmõõturiga või mõnel juhul ruletiga. Kaasajal on polaarviis peaaegu valdav, sest kaugust saab mõõta laserkaugusmõõturiga väga täpselt ja kaugele. 3. Lõigete viis Lõigete viisi aluseks on mõõdistuskäigu külg ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust nurgaline ja joone pikkuste järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkusi mõõta. Seda meetodit kasutatakse harva.
hBM Mil-BM Oak = h1 + h2 +...+ hn (vasakpoolse joonise kohta) hBM Mil-BM Oak = h = LTV LEV HBM Oak = HBM Mil + hBM Mil-BM Oak Hn = Hi + h h= Hn Hi 10. Instrumendi horisondi kaudu on otstarbekohane arvutada kõrgusi juhul, kui määratavid punkte on rohkem kui üks, näiteks tasase maa-ala topograafilisel või vertikaalmõõdistamisel, kus ühest seisupunktist tuleb mõõta palju reljeefipunkte. Instrumendi horisondiks nimetatakse viseerimiskiire kõrgust nullnivoo pinnast. Kõrgus=HI-e, kus HI=kõrgus nullnivoost instrumendini+instrumendi kõrgus 11. TABEL 12. Pinna nivelleerimist võib teha magistraalide, ruutude ja paralleeljoonte viisiga. Magistraalide viisi kasutatakse reljeefse, kinnise maastiku korral. Ruutude viisi kasutatakse avatud tasase reljeefi korral, kui on tarvis näidata selle detaile.
keskpunkti. 3. 180o keerates kontrollitakse, kas lood jääb samaks (± 1,5 jaotist). kui ei jää samaks tuleb justeerida. Registreerimiskruvisid keeratakse justeerimisnõela abil. Tõstetakse või langetatakse tuuse mulli keskpunkti poole tagasi poole kõrvale kalduva vahemiku võrra. Peale seda tuleb uuesti kontrollida. Horisontaalnurkade mõõtmise viis:* Võtete viis. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nimetatakse poolvõtteks. Kasutatakse ühe nurga. *Ringvõtete viiskui seisupunktist on vaja mõõta 3 või enam suundi. Vertikaalnurkade mõõtmise viisvõib olla positiivne või negatiivne. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. Nurkade mõõtmise vead: *instrumentaalsed vead *tähise redutseerimise viga tähis paigutatakse sihtpunktile või selle taha võimalikult täpselt ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead
paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel. Kuna asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistakse direktsiooninurka, mis on sirgjoone eri punktides konstante, lihtsustab arvutusi.
maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m. Millised on situatsioonipunkti asukoha määramise viisid? Polaarnurga ja -kauguse järgi, mõõdistamispunktide järgi. Mida tähendab polaarviis? Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Mida tähendab ristjoonte viis? Kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul. Mis on kartograafilised projektsioonid? Kartograafiline projektsioon (kaardiprojektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Millised on kartograafiliste projektsioonide abipinnad? Siirdepinnad - silinder, koonus. Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja
punktile. Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid
punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid
Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1' täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10......150° piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti
Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1’ täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10……150˚ piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega
punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas
põhja poole. Selles asendis vastab ko- kaarti samamoodi nagu joonorientii- hapealsete esemete ja pinnavormide ri järgi. Orienteerimise erinevus seis- asend maastikul nende leppemärkide neb ainult selles, et joonorientiiri ase- asendile kaardil (joonis 8.11). mel kasutatakse suunda seisupunktist Kaarti joonorientiiri järgi orientee- mingile esemele (üksik torn, kirik, rides tuleb kaart pöörata nii, et seisu- puu, sild vms), mis looduses ja kaar- punktist mööda joonorientiiri (nt tee) dil on äratuntav. Sel viisil orienteeri- leppemärki mõttes tõmmatud joon des pööratakse kaart horisontaalasen- ühtiks selle orientiiri suunaga loodu- dis nii, et mõttes seisupunktist mõne 134
annaabi.ee 
