Karujärve vähiasurkonnas olulisi muutusi ei täheldatud. Seiretransekti alalt püüti kokku 71 vähki, millest mõõdulisi oli 38%. Kavadi järve hõredat vähipopulatsiooni püütakse tõsta asustamistega. Kuke peakraavi transekti alal on vähkide arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur suhteliselt püsiv. Lapihaigete osakaal on jäänud endisele tasemele. Kurtna Suurjärves on vähkide suhteline arvukus suure röövpüügi koormuse tõttu vähenenud. Kubija järve seirealal olid enamus püütud vähkidest mõõdulised (kuni 89% esmapüügil). Haigusi ei esinenud, vähikaane oli suhteliselt palju. Vähi suhtelises arvukuses oli 2001. aastal oluline tagasiminek. Mustoja jões kannatab vähi asurkond tugeva ülepüügi all. Samuti oli püükides kõrge lapihaigete osakaal. Pülme järves on viimaste aastatega jõevähi arvukus langenud. Põhjuseks arvatavasti ameerika naaritsa tegevus. 2001. aastal lapihaigeid vähke seirepüükide käigus ei leitud
allprogrammidest kõige laiahaardelisem, hõlmates nii merefüüsika, keemia kui ka bioloogia uuringuid. Peamiseks on rannikumere toitelisuse muutuste jälgimine sellega seostuvate elustikus toimuvate muutuste kaudu. Rannikumere põhjataimestiku ning loomastiku seire on eutrofeerumise allprogrammiga tihedalt seotud, kuna siingi on oluliseks surveteguriks antropogeenne mõju ning sellest tingitud troofsuse tõus. Seitsmel seirealal Eesti rannikumeres hinnatakse põhjataimestiku katvust, põhjataimestiku ja loomastiku biomassi, liigilist kooseisu ja vertikaalset levikut. Ohtlike ainete ruumilisajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit, kus indikaatororganismideks on valitud kalad räim ja ahven. Tulemusi räime kohta kasutatakse eeskätt ohtlike ainete pikaajaliste muutuste iseloomustamiseks
vaatluste käigus ei pruugi kõiki pesakondi leida ning lähedal asuvad pesakonnad võidakse määrata üheks (Kübarsepp ja Männil 2010). · Spetsiaalsete vaatluste käigus viiakse välitöid aastaringselt läbi Tipu uurimisalal, kus jälgitakse peamiselt hundi ja ilvese toitumist, koduterritooriumide suurusi ning nende muutusi ajas. Olulisim info saadakse talvel lumele jäänud jälgede kaardistamisega seirealal (Kübarsepp ja Männil 2010). 5 · Kütitud isenditelt võetud materjali analüüsi jaoks kogutakse jahimeeste abiga kokku erinevaid andmeid: küttimise kuupäev ja küttimiskoht, isendi sugu ja arvatav vanus, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus, kihva juure lõik vanuse määramiseks, lihasproov DNA analüüsiks ning emasisendite sigimisorganid. Lisaks kütitud isenditele kogutakse sama materjali ka muul põhjusel hukkunud või
piirkondades. Lähtudes metsade mitmekesisusest seiratavate asurkondades valiti välja antud piirkonnale tüüpilisemad vaatlusalad. Eelistustest seirata loodus- ja maastikukaitsealasid ja seal elavaid suuremaid metsakuklaste asurkondi. Metsakuklaste seire annab kaitstavale alale lisaväärtuse ja sessiilne sipelgaasurkond võimaldab hinnata muutuseid kaitsealuses koosluses. Metsakuklaste asurkondade seisundit selgitati 1996-2009. aastal 33 seirealal, kus valiti kokku 60 erineva inimkoormusega vaatlus- ja kontrollala.
konnakotka pesades oli 33 poega ja 4 segapaari pesas oli 2 poega. Sellel seirel on väike- konnakotkas kõige väiksema sigimsedukusega. Joonisel 2 on näha edukate pesitsevate paaride asukohti. Joonis 2. 2007. aastal kontrollitud asustatud konnakotkapesad Eestis. Rohelisega on tähistatud edukad pesad. Aastal 2012 seire käigus kontrolliti kotkaste ja must-toonekure pesapaiku kokku 735, millest 205 asusid püsielupaikadel. Konnakotkaste arvukust jälgiti seitsmel konnakotka- seirealal, kogupindalaga 3205 km² (joonis 3) (Kotkaklubi. 2012). Joonis 3. Konnakotkaste seirealad Eestis ja asustatud pesitsusterritooriumid 2012. aastal (Kotkaklubi. 2012). Arutelu ja kokkuvõte Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eesti kuulub esimese kaitsekategooria alla. Suur-konnakotkad on ohustatud ning probleem on asjakohane. Liiki ohustavad mitmed ohualdid. Ohuteguriteks on: Liigi pesitsusaegne häirimine eriti ohtlik on pesitsusperioodi algfaasil häirimine.
parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning valdavad kõrguste vahemikud, valdaja, asustus, kaitsestaatus, teised seire- või programmialad, looduslikud, arheoloogilis- kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused (kasutatakse rannikualade arengukavade koostamiseks), olemasolevad ja võimalikud ohud, maastike muutus viimasel sajandil ja ala uuritus (antakse ülevaade seirealal varem tehtud töödest). Andmed esitatakse ka 1:10 000 mõõtkavas kaartidena. Eri aegade maakattekaartide analüüsi põhjal on iga seireala kohta välja toodud maastiku muutumise trendid. Koostatakse soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjad. Rannikumaastike seiret on seni teostanud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut. Külastusseire uurimise seisukohalt on huvitavaks ja kasutatavaks infoks eelkõige inimmõjude fikseerimine, piiride muutumine ja taimeliikide esinemine
annaabi.ee 
