peamiselt kiriku idaossa Kirikute siseruumid Suure tähtsuse omandasid skulptuurid ja maalid Nende abil püüti inimese tundeid mõjutada Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile Kiriku välisilme Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana
valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Tähtsaim barokk-kiriku puhul oli läänefassaad: kahekordne, ühendatud voluutidega. Kaunistatud renessansist pärit dekoratiivdetailidega: poolsambad, pilastrid, viilud, nissid. Kasutati erinevate seinaosade eendamist risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e
Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Laotava kihi tasapinnale majaka astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et
Fibo taldmikuplokk. Foto: Weber • Fibo U-plokk, mida kasutatakse konstruktsioonidelt tuleneva koormuse ühtlaseks 6. jaotamiseks müüritisele. Plokkide mahukaal on 900 kg/m3. • Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni- ja kommunikatsiooni-kanalite ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks. Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³. Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber • Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad, mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks. Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse kandevõimet 1,5 korda.
..........................10 Puitkarkassiga hoone:.........................................................................................................................11 Raudbetoonkarkassil välissein:..........................................................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17
Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Laotava kihi tasapinnale majaka astmele asetatakse lahtine nael, nn. tuginael, nii et selle pea ulatuks paar millimeetrit üle seina pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . 10 Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm
seintega – värvitud, tapeeditud vms). Siseseinad olid enamasti kandvad, seega oli oluline vältida nende vajumist. Renoveerimise käigus oli mitmes elamus siseseinte asukohtasid muudetud või ukseavasid suurendatud, muudatustest tulenevaid kandevõime probleeme ei täheldatud. Siseseintel esines mädanikkahjustusi vaid üksikutel juhtudel (Joonis 2.22 paremal). Probleemiks olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2.22 Pragunenud kivisein ahju kõrval (vasakul). Mädanikkahjustusega palkvaheseina alumine palk (paremal). 2.4.1 Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett:
palkseinal tehakse soojus- ja niiskustehnilisi võrdlusmõõtmisi jälgimisuuringu vormis. 5.1.1.2 Mõõtmismeetodid Mõõdeti elamu põhja-loodepoolset välisseina, mis oli varjatud otsese päikesekiirguse eest ja esindas sellega kriitilisemat olukorda. Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4. Sõrestikposti ja palgi vahe tihendati polüuretaanvahuga, et vältida võimalikku soojuse ja niiskuse liikumist erinevate seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti niipalju, et mineraalvillast lisasoojustuse kõrval kasutati ka tselluvilla (puiste) ja pillirooplaati. Kokku rajati kolme erineva soojustusmaterjaliga kuus erinevat seinatüüpi, vt. Tabel 5.2. Mineraalvilla ja tselluvilla soojustusega seinad erinesid omavahel õhu- ja aurutõkke (bituumeniga immutatud jõupaber: Eltete Pitupap 125, Zp 0,6·109 m2sPa/kg) olemasolu poolest
annaabi.ee 
