o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK
Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmeline või kaarekujuline. Sambad ühendati paarideks, kusjuures üks oli sageli eespool. Fassaadi liigendavad PETIKAKNAD või NIŠID (petikakna jäljendus). Nišsidesse paigutai skulptuure ja sageli kasutati mitmevärvilis ehituskive. Barokki arhitektuuri üks lemmikvõtteid siseruumis on rummiliste illusioonide loomine. Näiteks Rooma
välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega
Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist ühendavad külgedel barokile iseloomulikud detailid voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv. Fassaadi detailid sarnanevad renessanssiaegsetega (poolsambad, pilastrid, viilud), kuid üldmulje nendest on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ja neil puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku
kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid spiraalkujulised teokarpi meenutavad motiivid, fassaadi detailid sarnased renessanssiga üldmulje erinev, detailid allutatud tervikule, fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline, risaliidid seinaosad, mis ulatusid fassaadipinnast ette kogu kõrguse ulatuses, mõnikord fassaad laineline, astmeline või kaarjas, palju ebasümmeetriat, valguse ja varju ootamatud kontrastid. ESIMENE BAROKNE KIRIK "IL GESU" KIRIK ROOMAS, AUTOR: GIACOMO VIGNOLA. Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik(Caravaggio) ja idealistlik-akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu vahend
ornamentikas. Barokk-kiriku välisilme Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku.
Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad Kõik detailid allutatud tervikule konstruktiivsus puudub üldiselt Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline Mõned seinaosad etteulatuvad risaliidid Fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarjalt nõgus Tavaline arhitektuuriliste vormide kuhjamine Ebasümmeetria valguse ja varju ootamatud kontrastid Ehitustegevus Roomas Alates 16.saj lõpust eriti hoogne Paavstid tundsid end kindlalt Urbanus II toetas kõige rohkem kunsti Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus ° Loobuti tsentraalehitisest ° Ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone
3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7
Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN,
sest müüritis võib ,,ujuma" hakata. Raskemates ilmastikuoludes tuleb jälgida ehitusperioodi keskel vahepealseid kivinemisi. Deformatsioonivuugid Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks pragude teket seinas. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuukidega on võimalik jagada seinaosad piisavalt väikesteks osadeks, et vähendada pragude tekkimise ohtu. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha.Deformatsioonivuuk tuleb ette näha: kui seina pikkus on üle 10 m;sooja ja külma seina liitumisel;erinevalt koormatud seinte ristumisel;erinevatest materjalidest seinte ristumisel;juhul, kui muutub seina kõrgus ja laius.Kuna müüritis on deformatsioonivuugi kohalt katkestatud, siis tuleb vuugid
tippu väikese ümartemplit meenutava laterna. Lõplikult ehitati kirik valmis alles barokiajastul. Michelangelo looming ulatus osaliselt juba hilisrenessansi, seetõttu on mõistetav ka jõuliste ja liikuvate vormide kasutamine, mis iseloomustab ka teisi tema ehitusi. Enne Püha Peetri katedraali ehitatud hoonetest tuleks mainida Firenzesse ehitatud Bibliotheka Laurenzianat (1524-26), mille eenduvad ja taanduvad seinaosad annavad sama jõulise vormimängu. Rooma töödest aga on heaks näiteks Kapitoolimi väljaku kujundamine ning hoonestamine (alust 1546). Trapetsikujuline väljak, mille keskele kumerduvale pinnale paigutas Michelangelo Marcus Aureliuse ratsamonumendi, mõjub teda ääristavate suurte, läbi kahe korruse ulatuvate sammastega kaunistatud hoonete tõttu pisut kokkusurutuna. Väljaku sillutise kujunduses kasutatud ovaali motiiv suurendab Michelangelo loomingule omast pinget, rõhutades uute
seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti niipalju, et mineraalvillast lisasoojustuse kõrval kasutati ka tselluvilla (puiste) ja pillirooplaati. Kokku rajati kolme erineva soojustusmaterjaliga kuus erinevat seinatüüpi, vt. Tabel 5.2. Mineraalvilla ja tselluvilla soojustusega seinad erinesid omavahel õhu- ja aurutõkke (bituumeniga immutatud jõupaber: Eltete Pitupap 125, Zp 0,6·109 m2sPa/kg) olemasolu poolest. Pillirooplaadiga soojustatud seinaosad erinesid omavahel selle poolest, et ühel seinal kasutati pillirooplaadi ja palgi vahel linavilti. Sisekliima korteris mõõdeti lokaalse temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõdikuga (Hobo U12-013: mõõteala -20…+70 °C; 5…95% RH, mõõtetäpsus ±0,35 °C; ±2,5% RH). Seinasisese temperatuuri ja suhtelise niiskuse mõõtmiseks kasutati Ø 5mm läbimõõduga andureid Rotronic Hygroclip SC05 (mõõteala: –30 °C…+100 °C, 0…100 % RH mõõtetäpsus ±0.3 C, ±1.5 % RH), vt
annaabi.ee 
