Baltikumi ja Kesk- Euroopa maaelamutes põhiline. Magamislavad olid ehitatud kas tervele perele, kuid oli ka ühe-kahekohalisi seinasänge Eluruumis oli ka kindlasti nelinurkne või ristkülikukujuline söögilaud, pikad pingid ääres ja mõned lihtsad riiulid seinas. Tooli polnudki igas majapidamises, põhiliselt pikad pingid ja üheinimese pingid. Talutubades võis leida ka looduskõverast puust järisid, tulejalgasid ja nagisid seinas. Häärberites aga kasutati ka puhvetkappe ja seinakappe. 9 Allikad Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511 Võti, T (1984). Talutoa sisustus. Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee 10
Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga
Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna linnamuusem. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Neitsitorn Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese Jala
Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid. Söögisaal on kujundatud inglise stiilis tumedate seinapaneelide ja tumeda kassettlaega. Torni teisel korrusel asub raamatukoguruum, kus on säilinud algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Kõrvalhooned Paljud kõrvalhoonetest on kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. (Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani
Seda asjaolu püüdis Tallinna raad kasutada ringmüüri korrastamise kohustusest vabanemiseks. 1760. aastal läkski Kiek in de Kök riigi valdusse. Sõjalise tähtsuse kaotanud tornikasutati laona, elukorterina, arhiivihoidlana. 20. sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. 5 Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. a. osalisi remontrekonstrueerimistöid ja tornis avati 20. juulil Tallinna Linnamuuseumi filiaal. 1966. a. Algasid uued suureulatuslikud restaureerimistööd, mis kestsid 1968. a. Sügiseni. Restaureerimistööde käigus püüti luua kompromiss 15. -16. saj. Arhitektuuri, 17. saj. Ümberehituste ja tänapäeva muuseumi vajadusteks loodud konstruktsioonide vahel. Torni
eluruumid, kolmandal korrusel teenihate ruumid ning külaliste magamistoad. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009) Eriti kaunis hoone suur saal, kus gootikale lisandub idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Väga liigendatud tagafassaadi kanuistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud on tornikesed. Kaunid on ka fuajee ja jahisaal. Torni teasel korrusel asub raamatukoguruum, kus on söilinud algseid seinakappe, selle ees lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn. Peahoone taga teasel pool tiik on liigirikas metsapark, kus