Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest
adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad.
kaubakatte tagamiseks. Astuti tõsine samm rahast loobumise suunas. R. Otsason: ,, Valitsuses toimusid väga vihased vaidlused. Mõlema poole esindajad rääkisid otse, ilma keerutamata. Erinevate põhimõtete teravad kokkupõrked olid ülimalt olulise tähtsusega." Kritiseerituid tsekke ning nende kasutuselevõtust tulenevaid suuri probleeme sõnastati autori poolt üheselt: ,,Tsekid on kui viletsad purjed turutormides seilamiseks. Seal maksab täisväärtuslik raha." 1989. aasta oktoobris toimus kahe leeri vahel tuline duell, kus E. Savisaar esitas raudseid argumente ostutsekkide toetuseks, R. Otsason see-eest kaitses aga Majanduse Instituudi raharingluse töögrupi oma raha ettepanekut: ,,Ka IME-le ülemineku periood on ilma rahata võimatu. Tuleb kohe luua Eesti Pank ja minna üle oma rahasüsteemile ning võtta kohe kasutusele abinõud turu tasakaalustamiseks
koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks. Araabia allikad räägivad viikingitest aga eelkõige kui kaupmeestest. Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks. Läti Henrik nimetab saarlaste laeva küll pyratica'ks - mereröövlilaevaks. Ilmastikukindlad alused ja hea purjetamisoskus andsid saarlastele vaba tegutsemisvoli Läänemerel. Arvukad kastiilid Rootsi idarannikul 12. sajandist kinnitavad saarlaste, kurelaste ja teiste läänemeresoomlaste rüüsteretki. Sakslaste meretraditsioon oli veel lühiaegne. Nende koged olid kõrgemad, laiemad, kohmakamad, istusid sügavamalt vees.
rolli. Koos kaubandusega hakkasid Põhja - Euroopas kujunema linnad. Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal elamud ja hooned postkonstruktsioonis, Eestis oli horisontaalselt. Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe, kaubalaevad olid suuremad, sõjalaevad manööverdasid paremini. 32 Väiksemaid laevu kasutati ka jõgedel, võeti ette pikki retki mööda vene jõgesid, jõuti Bütsantsi välja. Viikingid oli ka piirkonnad ära jaganud. Norra viikingid hoidsid lääne poole (Inglismaa)
annaabi.ee 
