Euroopa. Tema sõber Rotterdami Erasmus pühendas Thomasele oma meistritöö ,,In Praise of Folly" (Narruse kiitus). Suheldes teiste humanistidega kirjeldas Erasmus More'i kui üht eeskujulikku sõnademeest. More ja Erasmus töötasid läbi ning uurisid uuesti piiblit ja kirikuisade kirjatöid. Nad tegid ka koostööd Luciani tööde tõlkimisega ladina keelde. ,,Utoopia" More kirjutas tema kõige tuntuma töö, ,,Utopia", aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael Hythlodayst, kes iseloomustab poliitilisi kokkuleppeid väljamõeldud saarel, saar asub riigis, mille nimi on Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega. ,,Utoopia" toob kontrastselt välja sotsiaalse elu Euroopas, väites perfektselt ja korrapäraselt korraldatud elu Utoopiast ja selle ümbruskonnast. Utoopia on koht, kus
vahetevahel hiilisime meiegi voodist välja ning läksime kuulama pealt kasvatajaid. Ühel korral justus veel nii, et minu lasteaiakaaslane oli hüppanud voodi peal mitu korda, niiet voodi oli praksatanud ja pooleks läinud. Ise ta oli naernud väga pikka aega selle üle. Lasteaias oli meil ka üks eriline 1999-st aastast pärist arvuri, mis oli üks suur valge kast. Selle peal oli meil üks mäng, mida me kõik tahtsime alati mängida. See koosnest ühest seiklejast kes proovis loomadega rääkida ning neid päästa ohtude eest. Mängu lõpuni me kunagi ei jõudnud, sest see oli päris pikk. Et seda mängida seisime me alati järjekorras ning vaatasime, kuidas teistel sellega läheb. Meil oli ka lasteaias üks poiss, kes ei tahtnud mitte kunagi süüa suppi. Ta oli öelnud, et ta on allergiline selle vastu, aga meie teda ei uskunud. Lasteaias oli meil ka mõnikord lõunasöögiks üks eriline toit, mis meile kõigile alati maitses
allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava. Maksehakkasid maksma ka aadlid ja vaimulikkonnad, kaotati pärisorjus. 5. Absolutism Venemaal · Ivan Julm tatarid ja opritsninad,Liivi sõjaga soovis vallutada Balti riigid, mis ebaõnnestus. · Segaduste aeg seiklejast munk Grigori Otrepjev kuulutas end Ivan Juma pojaks Dimitriks. Rahva ei meeldinud aga tema madal päritolu ega poolameelsus. Ta kukutati ja hukati. Uueks juhiks kuulutati bojaaridest vandenõulaste juht Vassili Suiski. · Tekkis uus vale-Dimitri. Venemaa olukorda kasutasid ära Rootsi ja Poola ning Poola kuningapojale pakuti trooni, sellest aga keeldus ta isa. Lõpuks moodustati poolakate väljaajamiseks maakaitsevägi, seda õigeusukiriku poolt.
7. ,,Utoopia" Thomas More Utoopia (ilmunud 1516) loob pildi ideaalühiskonnast, sõna iseenesest tuleb kreekakeelsest utopos ehk mitte-koht, tähistamaks kohta, mis asub eikusagil ehk kohta, mida tegelikult olemas ei ole. More kirjutab oma reisist Flandriasse, kus kohtab Raphael Nonsensot, kes talle vaimustunult oma reisidest räägib ja Utoopia saare elu kirjeldab. More kirjutas tema kõige tuntuma töö, ,,Utopia", aastal 1516, ladina keeles. See räägib seiklejast Raphael Hythlodayst, kes iseloomustab poliitilisi kokkuleppeid väljamõeldud saarel, saar asub riigis, mille nimi on Utoopia. Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega. Alustuseks on selgelt tegemist kommunistliku ühiskonnaga. Marks ja Lenin võtsid More'ist suuresti eeskuju. Mis
1620 saavutasid katoliku liiga sõjavägi Praha väravate juures täieliku võidu. Samal ajal vallutais Flandrias Hispaania väed Reinimaa valdused. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldustest konfiskeeriti. Maalt põgenes üle saja viiekümne tuhande protesrandi. 2. Taani sõda(1625-1629)- Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV. (1583–1634) – seiklejast böömi aadlik, kes kogus enam kui saja tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli „sõda toitku sõda”, mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus võetud sõjasaagist. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. aastal. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. 3
Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529). Et keisril puudus vägede palkamiseks raha, pakkus talle abi Albrecht von Wallenstein (1583 1634), seiklejast Böömimaa aadlik, kogudes enam kui 100 tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli ,,sõda toitku sõda", mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus saadud sõjasaagist. Nõnda kujunes Wallensteini juhtimise alla ajaloo suurimaid röövlijõuke, kes valmistas ühtviisi hirmu nii protestantidele kui katoliiklastele. Wallensteini väe kõrval tegutsesid edasi ka katoliku liiga väed krahv Tilly juhtimisel.
annaabi.ee 
