võimalusi: morse koonus, padrun, kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide vahel libisema. Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder- ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg. Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua
Selline stiilide segamine on Roomale väga omane vastupidiselt kreekale. Ehitusmaterjalina Kreekas kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savitelliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati puust, liivakivist, alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike hoonete põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma sideaineta, neid seoti omavahel metallklambritega. Roomlased alustasid tavalistest toorsavitellistest ehitistega, ladusid nad alguses oma seinad kuivalt, ilma mördita, kasutades kandedetailide tarbeks kõva lubjakivi. Alates 1. saj. pKr. sai
Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaal vaokesed ja teisi katab reljeef. Dooria sambad on tehtud kergemaks pikki vagudega sammastel ehk kallelüüridega. Need on tehtud seibidest, mis on seest tühjad, mis onl iidetud omavahel pronks klambritega. Ei kasutata sideainet, seal pannakse kivid üksteise peale, need jäävad raskuse hõõrdejõuga paigale ning vastutustundlikumad kohad kinnitatakse pronks klambritega. Tegemist on täppis ehitisega, mis on aasatuhandeid püsima jäänud. Joonia order on klassikalisest ajastust. Katusekonstruktrsioonoli peenekoelisem. Samba kapiteeli
pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada)
pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 41. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse
silindrisse seal olevasse õhu sisse, kus ta seguneb ja plahvatab põlema Kileline kütusesegu moodustumine: siin pritsitakse kuumale kolvi põhjale, kust ta aurustub, ning aurud segunevad silindris oleva õhuga – tekkib kütusesegu ja see plahvatabki põlema. Võrgu avad jämepuhastusfiltril võivad olla: 0,12, 0,14, 0,18 mm plaatpilu filter: filtri element koostatakse plaat seibidest, millised on südamikule laotud distantsseibidega (millede välisläbimõõt on väiksem, kui seda on filtrielement seibil) vaheldumisi üksteise peale. Seibi paksus on σ = 0.3 mm. Filtri plaatides on avad vedeliku jaoks, distantsseibi paksus on σ = 0,1 mm. Koostatud filtrielementi distantsseibide kohale asetatakse puhastus äärik, mille paksus on σ = 0.08 mm
Kütuseosakeste intensiivsemaks ja ühtlasemaks segunemiseks õhuga annavad õhu-suunaja labad ka õhule pöörleva liikumise. Kütuse kogust saab reguleerida kütuse rõhu muutmise teel reguleerventiiliga, õhukogust õhusiibriga kas automaat- või käsitsijuhtimise teel. Leegi kuju määrab pihustist väljuva pihustatud kütuse koonuse nurk ja õhu liikumise kiirus. Mehaanilised tsentrifugaalpihustid võivad olla varustatud komplektiga pihustus-seibidest, millel on erinevad tangentsiaalkanalite 8 summaarse ristlõike ja keskkanali 10 ristlõike 20 suhted. See määrab pihustist väljuvate kütuseosakeste ring- ja teljesuunaliste kiiruste suhte ning sellest sõltuva pihustuskoonuse nurga. Nii on võimalik vastavalt erinevatele kütuseliikidele valida sobiv pihustusseib. Seda tüüpi pihustite puudus on piiratud reguleerimisulatus, sest kütuse rõhul alla 0,8 MPa halveneb pihustamise kvaliteet
kivist, tihti tugitoolilaadsed vannid. Ehitusmaterjalina kasutati elamuehituses põhiliselt põletamata savist telliseid, lubjakivi, puitu, punutud matte. Templid ja ühiskondlikud hooned ehitati (puust, liivakivist), alates 6. sajandist sai templite ja ühiskondlike põhiliseks ehitusmaterjaliks marmor. Sambad tehti algul monoliitsetena (puust, liivakivist), marmorsambad valmistati aga eraldi seibidest, mille liitmiseks raiuti lamepindade tsentrisse pesa, millesse asetati seatinamuhv, sellesse omakorda tõrvatud puupunn. Kuni paigaldamiseni olid kannelüürid raiutud ainult samba ülemisele ja alumisele seibile, tervikuna raiuti need välja alles pärast terve samba kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma mördita, neid seoti omavahel metallklambrite ja kobadega. Teadaolevalt kasutati seinaplokkide ja arhitraavtalade
annaabi.ee 
