pihustite kaudu kõrge rõhu all otse põlemiskambrisse. Seal moodustub sisseimetud õhust ja kütusest homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku
2) Hapniku (O2) andurid: Asub heitgaasisüsteemis. Nende andurite ülesanne on arvutata kokku põlemata hapniku ja kütuse summa mis on pärit mootorist. ECU saab nende andmete põhjal reguleerida kütuse peale andmise kogust mootorile selle tõhususe suurendamiseks. 3) Throttle Position Sensor (TPS): See andur ütleb arvutile, kui raske jalaga on juht ja kui kiiresti juht vajutab gaasi-pedaali. Mida rohkem ja kiiremini pedaali vajutatakse, seda rohkem seguklapp avaneb, suurendades sellega kütuse koguse pealevoolu, mis tuleb anda mootorile selle töötamise kiiruse suurendamiseks. 4) Manifold Absolute Pressure Sensor (MAP): See andur mõõdab muutusi mootori kollektori surves, mis saadab signaali ECU-le, kui palju koormust peab mootoril olema minnes allamäge või ülesmäge ja kui kiiresti see peab juhtuma kiirendades või aeglustades. Kui andur loeb kõrgsurve siis ECU vähendab mootori vaakumit, et lisada rohkem kütust ja madalsurve korral
segumoodustamise aeg pikem; 2) ottomootoris on surveaste ja seega ka silindri vasturõhk väiksem, mistõttu kütuse sissepritserõhud on madalad, st algavad 1,5 MPa; 3) ottomootoris on küttesegu kvalitatiivne moodustamine määratletud piirangutega (detonats. oht; kütuse faakli omadused; ja ); 4) ottomootoris on kvantitatiivne segumoodustamine prevaleeriv ja seetõttu peab sisselaskekollektoris paiknema mahtu reguleeriv seguklapp. Sissepritsesüsteemide kasutamise eelised ja puudused Sissepritsesüsteemide eelised 1) suureneb sisselaske kanalite läbimõõt, seetõttu väheneb ja kasvab; 2) kaob karburaatori jäätumise probleem, seega puudub sisselasketorustiku eelsoojendamise vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht;
Karburaator Kui kolb hakkab mõnes silindris allapoole liikuma, tekib hõrendus ehk vaakum, mis ulatub avatud sisselaskeklapi ja kollektori kaudu karburaatorini alumise pooleni välja. Kuna karburaatori all on vaakum, kütus ujukikambris on aga atmosfäärirõhu all, imetakse kütus läbi pihusti lõõri, kus ta allapoole liikuvas õhuvoolus pihustub ja aurustub. Ongi küttesegu kokku segatud ning valmis silindrisse suunamiseks. Küttesegu hulka reguleerib seguklapp, mida on joonisel poolavatuna kujutatud. See avaneb ja sulgub vastavalt gaasipedaali tallamisele juhi poolt. Kui gaas põhja tallata, avaneb klapp rohkem, lastes rohkem õhku endast mööda, ja seda rohkem pihustub ka kütust. Järelikult vajutades gaasi, reguleerime otseselt õhu hulka, ning karburaator segab lihtsalt vajalikul määral bensiini juurde. Vähemalt ideaalis peaks see nii olema, kuid tegelikult ei tule nii lihtne
4. Mootori .pöörded,. Koos pööretega intensiivistuvad töösegu keerised ning nähtav põlemine lüheneb ajaliselt niivõrd, et väntvõlli pöördenurk põlemise kestel oluliselt ei muutu. Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine. Et mootor ei seiskuks ega jätaks vahele, tuleb küttesegu tühikäigul rikastada. 6. Surveaste
juhtplokki. Roolitunnetuse säilitamiseks vähendatakse õlirõhku. Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse. Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus. Mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem. Ehitus: 1hõrendustoru 2välisõhutoru 3karpa seguklapp 4vaakumkamber 5kolb 6roolivõim 7õhuklapp Ratta pöörlemisel äärmisesse asendisse töötab pump max koormusel. Tekkinud koormus on suur,mistõttu võib mootori tühikäigupöörlemissagedus langeda.Selle vältimiseks on lisatud mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem: pumbakorpuses asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist. Mis koosneb: Pumba korpuses Asuvas reguleeritavas vaakumklapis
karburaatoriks. Karburaator koosneb membraanikambrist ja segukambrist ehk lõõrist. Viimases segatakse kütus ja õhk vajaliku koostisega kütteseguks. See kamber on rõhtjas torukujuline ruum, ühendatuna ühelt poolt silindriga, teiselt poolt õhufiltriga. Keskosa on koonusjas, nimetatakse segukoonuseks. See on vajalik, et kiirendada õhu liikumise kiirust ja sellega soodustada bensiini imemist ja seda täielikult pihustada. Keskel kas segusiiber vanadel karburaatoritel võis seguklapp. See on ühendatud gaasihoovaga. Seguklapiga muudetakse mootorisse imetava kütuse hulka ja muudetakse mootori võimsust ja mootori pöörete arvu. Torus liikuva kütuse kogust reguleeritakse toru ristlõiget või suubuva kanali suurusega. Karteris tekkiva rõhu mõjul tuleb puhastatud õhk läbi segukambri. Segusiibri või –klapi ja –kambri seina vahemikus õhuvoolu kiirus suureneb (u 100 m/s). see tekitab pihusti suudme juures rõhu järsu languse. Membraanikambrist
Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp. Joonis 2. K24A3 andurite ja täiturite asetus 14 2. ÜMBEREHITATUD JÕUALLIKAS Ümberehitusi alustades alati tasub läbi mõelda, mis on eesmärgid, millised on võimalused. Eesmärk
annaabi.ee 
