omaenda emotsioonide ja tunnete alusel. Universism väidab, et ainult mingit tegu toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär. Need otsustused võivad põhineda mõistusel, kogemusel või emotsioonidel. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritudKultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral.
ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks reeglitest ollakse huvitunud isoleeritud. korrastatud ühiskonnast. Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva Erinevad kombed ei tähenda alati, et maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. neis kultuurides on erinevad
tunnetada, peame me tunnetatavat objekti kuidagi mõjutama ja alles objekti vastumõjust saame teha vajalikke järeldusi, vahepeal on aga objekt meie mõju tõttu juba jõudnud muutuda. Aga ilma objekti rahu rikkumata ei saaks me temast midagi teada. Määramatuse printsiip tundub olevat vähemalt sama fundamentaalne loodusseadus kui energia jäävuse seadus või termodünaamika II seadus (ehk entroopia kasvu seadus, mille võiks kokku võtta järgmiselt: kõik asjad lähevad segagaduse ja segatuse poole). Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on
arvamusega, Vaid omandavad moraalpõhimõtted perekonnas, grupis vms. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. 25. Kuidas lükatakse relativismi ümber, toetudes universaalsele inimloomusele?! Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele). Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe? Ideaalne vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides.
Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Lääne ühiskonna kogemus näitab, et relativism hävitab struktuursed (lähi)suhted ja loob sotsiaalse kaose. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Moraaliobjektivism: Olemas on muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks ühiskonnas. Eetiline absolutist usub, et on olemas moraaliprintsiibid, mida ei tohi kunagi eirata. Moraaliobjektivist näeb ka erandite võimalust. Eetiline absolutism ei arvesta kultuuri
Kultuuriline relativism näib moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis olevat fakt. juhtub, kui teine kultuur meid ei salli? · Sallivus on voorus. · Teiste ja enda kritiseerimine on võimatu. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. · Erinevate kultuuride moraalikoodeksite vahel võib leida suuri sarnasusi. 23. Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika? Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. Moraalipõhimõtted on
Kultuuriline relativism näib moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis olevat fakt. juhtub, kui teine kultuur meid ei salli? Sallivus on voorus. Teiste ja enda kritiseerimine on võimatu. Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Erinevate kultuuride moraalikoodeksite vahel võib leida suuri sarnasusi. 23. Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika? Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. Moraalipõhimõtted on
· Normid kujunevad alati välja kultuuris, moraal kui vaikiv sotsiaalne kokkulepe (argument subjektivismi vastu ja relativismi poolt). · Sallivus on voorus (normatiivne tees appi võetud). Relativismiga seotud probleemid · Järjekindluse probleem kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis saab juhul kui teine kultuur meid ei salli? · Teiste ja enda kritiseerimise võimatus. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Eetika alused, 3. loeng: OBJEKTIVISM, ABSOLUTISM, PLURALISM Objektivism · Objektivism vastandub skeptitsismile ja selle alamsuundadele, nt relativismile. Objektivism · Objektivism on seisukoht, mille järgi on olemas universaalsed ja objektiivselt tõesed moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata?
moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Raskused relativismiga II · Lääne ühiskonna kogemus näitab, et relativism hävitab struktuursed (lähi)suhted ja loob sotsiaalse kaose. · Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. · Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. · Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Põhiväärtused · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast. · Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid