Third level Fourth level Fifth level Venemaa 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis oma prane vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Venemaa 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis oma prane vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused
,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss" Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmoristornamentika ja figuuridega (pikad jäsemed, saledad kehad ja väikesed pead). ,,Chenonceaux' loss" Üks osa lossist on ehitatud veest kõrgemale (nagu sild), ilmselt selleks, et üleujutuste ajal maja kahjustada ei saaks. PIERRE LESCOT ,,Louvre'i loss Pariisis"
piirkonnas Lisaks arvestatakse ka tehnilist seisukorda ning kasutamise või alternatiivse kasutamise võimalust. Kriteeriumid parkide ehitismälestisteks tunnistamiseks: 1.Planeering ja pargistruktuur Ajalooline planeering on säilinud või loetav. Ajalooline ruumistruktuur (avatud, poolavatud ja suletud alad) on säilinud või loetav. 2. Pargi terviklikkus Arvestatakse, kas park on kindla kultuuri ja ajaloolise stiiliperioodi (regulaarne, vabakujuline, segastiil) näide. 3. Pargi kavandaja Arvestatakse, kas pargi loonud arhitekt, pargiaednik on teada. 4. Säilinud pargielemendid Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud - allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav. Ajaloolised teljed, aktsendid on säilinud või loetavad, samuti põhilised vaatepunktid, mis fikseerivad suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad.
PRANTSUSE KUNST 16. SAJ. · Prantsusmaa ja Itaalia vahel toimusid sõjad. Seoses sellega levis Prantsusmaal itaalia renessanss. · Paljud itaalia kunstnikud töötasid prantsuse ülemkihi heaks (Leonardo da Vinci) · Kõige tähelepanuväärsem oli arhitektuuri areng, kus olulisel kohal ei olnud kirikud, vaid lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj
Prantsusmaal elas ka da vinci, kes levitas renessanssi. Francois I oli kõige renessansilikum valitseja ja suur kunstitoetaja. ARHITEKTUUR Tähtsaimal kohal on Loire jõeoru lossid. Aadlikud tahtsid endale väljaspool Pariisi peatuskohti, põhiliselt jahilosse. Paljude nende arhitektiks peetakse kuningas Francois I-st. *Bloids' loss- see on kuulsaim oma keerdtrepi poolest, mille ehitas sinna kas kuningas või da vinci *Chambordi loss- suurim ja võimsaim. Sellel on 16.sajandi segastiil- hilisgootika+renessanss. See on linnusetaoline, aga lossiliku fassaadiga. Põhimõtteliselt keskaegne linnus+palazzo. Tohutult on kaunistusi ja dekoratsioone. Katusel on palju tornikesi. *Fointainebleau loss- selle ehitamise juures kujuneb Fointenbleau koolkond, mis kujuneb maneristlikuks koolkonnaks. Tornid, kindlusarhitektuur, palazzolik. Sest rikkalik ja kaunistatud- marmor, kuld( see oli ka napoleonide residents). Louvre'i loss- tähtsaim loss Pariisis. 16
kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed. Barokk Venemaal Peterburis mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18.saj. Hoonetest tuleb teada Talvepaleed (iseloomusta), Smolnõi kloostrikirik, Peterhofi lossi prantsuse stiilis park ,,Simsoni võitlus lõviga" mida skulptuur sümboliseeris? 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis omapärane vanavene ja baroki segastiil, nn. Narõskinite barokk (nt. Pokrovi kirik Filis Moskva lähedal). 18. sajndi alguses lülitus üleeuroopalisse kunstiellu ka Venemaa. Peeter I püüdis oma reformidega muuta Venemaad euroopalikuks riigiks,
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda.
Austria ülemvõimu vastu. * Suur tähtsus kooridel * Vormilt numbriooperid * Bel canto kasutamine II periood 1849-59 * "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Sitsiilia verepulm", "Maskiball". * Tugevad karakterid, mis sünnitavad tugevaid kirgi * Tegelaste hulgas ebaharilikud tüübid: kurtisaan, õuenarr, palgamõrtsukas jt. * Erinevate temperamentide vastandamine * Bel canto kõrvale ilmub stilo misto (segastiil) * Kaldumine psühholoogiliste peensuste poole * Psühholoogilised nüansid meloodia abil, mitte orkestriga nagu Wagneril * Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel 5 III periood 1862-93 * "Saatuse jõud", "Don Carlos", "Aida", "Othello", "Falstaff". * Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad * Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad)
Afektiõpetus- muusikas sai tähtsamaks inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist. Kindlate hingeseisundite väljendamiseks leitakse rütmilis meloodilised figuurid ja käsitletakse neid õpperaamatutes süsteemselt. Ooperi ja iseseisva ins. muusika areng toob kaasa üksikute zanrite tugeva eraldumise. Seni oli vaimulik ja ilmalik tihedalt seotud ,nüüd ooperistiil, kammerstiil ja stile misto(segastiil). Üldiseloomustus- "Barokk"-kunsti ja muusikastiil 16.saj. lõp. 18.saj. keskpaigani. Portugali keelest pärit "barroco" tähendab -ebaloomulik,kummaline, ekstsentriline, liialdav. Barokiajastu liigendus: 1) 1580-1630 varane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine 2)1630-1680 keskmine periood ,piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine 3)1680-1740 hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg.
Panteoni peamine arhitekt oli Juan Bautista Crescenci. Kuningaid ei asetatud kohe pärast surma panteoni oma kohale, enne seda olid valitsejad 10 aastat eesruumis, El Putridero's, Mädanemise ruumis. El Escorial oli omal ajal tähtsaim ehitis. Tizian - Felipe II. Juan Pantoja de la Cruz - Felipe II. Kääbus - Hispaania õukond armastas kääbuseid ja värdjalikke inimesi, neid kasvatati isegi meelega. Mudejar-stiil /mudéhar/ - mauri ja gooti kunsti sugemetega segastiil Hispaanias pärast mauride alistamist. Iseloomulikud on hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika ja stalaktiiditaolised võlvid.Stiili õitseng oli 14.-15.saj.,eriti Toledos ja Sevillas (Slaididel näiteid Saragossast). Cordoba (23 400 m*m) linn Hispaanias Andaluusias. Uhke juudi linnaosa (Juudid saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa
annaabi.ee 
