koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või liikideks (vt. mõisteid). MÕNED OLULISEMAD MÕISTED Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud funktsiooni kõige paremini. Vastab kõige paremini püstitatud majanduslikule eesmärgile.
metsakasvutingimusi. Alustaimestik – meetsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. NB! Seened EI lähe alustaimestiku alla!! Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks. Puhtpuistu – metsa moodustab ÜKS puuliik. Puhtpuistu EI VÕRDU lihtpuistu Segapuistu – metsa moodustab kaks või enam puuliiki. Segapuistu E VÕRDU liitpuistu 5. Mõned olulisemad mõisted. Peapuuliik puuliik, miskõige paremini vastab aintud kasvukohale, samas ka annab pinnaühikult suurima koguse
(mitmerindelisteks). Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie
7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a) 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi Eesti puistute keskmine vanus on 55a., 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, peapuuliigiks ja
Alustaimestik – metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Kõik puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või –liikideks (vt. mõisteid). 5. Mõned olulisemad mõisted Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa muud
lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. Alustaimestik metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Need puistu koostisosad on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. 4. Mõned olulisemad metsanduslikud terminid 6 Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa
annaabi.ee 
