uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele. Suur Munamägi ja vaatetorn. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga. Suure Munamäe otsas on vaatetorn mis on ehitatud 1939. aastal. vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969.a on 29,1 meetrit. Aastal 2005 renoveeriti torn taas ning juurde ehitati lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad
wikipedia.org/wiki/Juttselgk %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselgk%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Must toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr a_1_(Marek_Szczepanek).jpg http://www.osta.ee/postkaartvalgepeamerikotkas31291450.html Taimestik • Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke. • Ligikaudu 63% alast on kaetud segametsaga. Rannamets Kabli lodumets http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikuma maa_rannametsa_luited2 dalik/parnumaa_kabli_lodumets2 Metsad • Männimetsad • Kuusemetsad • Lehtpuumetsad(kõige rohkem)
1) Geograafiline asukoht Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud
nagu vana ja väsinud madu, pikkade ja laugete kurvidega, hakkas linnast kaugemale jõudes seda hoogsamalt vonklema, mida kõrgemaks kasvavad künkad. Kui Whitehorse'i ümbruses meenutavad need pigem kesksuvist Pühajärve, siis kaugemale jõudes leiab rändaja end Põhja-Ameerika rannikumägedest. Umbes tund aega pärast Whitehorse'ist lahkumist on kahel küljel kõrguvad mäed juba mõnesaja meetri kõrgused ning segametsaga kaetud nõlvad hakkavad aegamisi kidura ja madala samblikuga asenduma. Poolel teel jõudis ta nagu ajas tagasi, hiliskevadisse tundrasse. Skagwayd ja Whitehorse'i eraldavad rannikumäed ulatuvad keskmiselt kahe kilomeetri kõrgusele üle merepinna: Skagway asub ühel pool, merepinnaga tasa, Whitehorse aga teisel pool, 700 meetri kõrgusel. Kuna ranniku lähedal tähendab iga ülespoole ronitud meeter natukene madalamaid
ning soojal ¾). Võrreldes Lääne Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3. Kuuse-kase segametsaga madalsood paiknevad soostiku põhjaosas, männi- kase segametsaga siirdesoosid leidub Ratva raba põhjaosas. Üldse on soostiku pindala 12793ha ja sellest turbamaardlat on 10700ha. Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. [], [] Muraka raba Tegemist on Muraka soostiku ühe põhilisema osasid. Ta on ümbritsetud pea kõikjalt
voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare ümber kõige idapoolsema, kivirohke Tuulavere voore lõunaosa ja suubub Kääpa jõega ühinedes Omedul Peipsisse (Arold 2008). Sood hõlmavad Vooremaast ligi 20%. Suuremad sood on voorte vahel piklikud, rohkem kui kolmveerand neist on toitaineterikka madalsooturbaga ja kaetud segametsaga. Turbakihi paksus ületab vaid vähestes kohtades 4 m. Kõige suurem on loodeosas asuv Võduvere-Vilina soo (1756 ha), mis hõlmab Jõgeva-Laiuse vahemiku jäävat voortevahelist nõgu lõunasihis ligi 15 km pikkuselt. Ida pool Laiuse voort asub ümber samanimelise järve Kivijärve soo (1066 ha). Veel kaugemal on Laiuse soo (543 ha). Soised on ka Kuremaa järve (397 ha) lääne- ja idakallas (kokku 770 ha). Keskosas on ulatuslikumad Kaiavere (650 ha) ja sellest
annaabi.ee 
