Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"segalasti" - 8 õppematerjali

Eesti tähtsamad kaubasadamad
8
doc

Eesti tähtsamad kaubasadamad

Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. Kaide arv 10. Süvis 14,5m Paljassaare sadam On kaubasadam, kus käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 km kaugusele Tallinna kesklinnast. Omades käitlemisvõimsust 3 milj tonni aastas. Tänu oma geograafilisele asukohale on Paljassaare sadam üks tuulte ja lainete eest kaitstumaid sadamaid Eestis. Laevad sisenevad ja lahkuvad sadamast läbi kanali (kanali pikkus 800 m, laius 90-

Logistika → Veokorraldus
6 allalaadimist
Eesti suurimad sadamad ja lahed
15
docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Vaade Vanasadamale 5 1.2 Muuga sadam

Merendus → Merendus
12 allalaadimist
Eesti sadamad
30
docx

Eesti sadamad

alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. Muuga sadam. Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus

Ajalugu → Eesti maalugu
42 allalaadimist
Vetelvedu eksam
3
docx

Vetelvedu eksam

LOA (length overall) – laeva üldpikkus Draft – süvis Lpp (Length perpendicular) – laeva pikkus loodsirgete vahel Trim – laeva trim Deadweight – laeva kandevõime TPC – laeva süvise muutus kauba tonnides ühe sentimeetri kohta Cubic capacity – laeva kaubaruumide maht kuupmeetrites (puistelasti ja vedellasti puhul) 2) Nimetage kaubalaevade tüübid (2.5p) Segalasti laevad, RO-RO laevad, konteinerlaevad, tankerid, balkerid 3) Laeva kiirust mõõdetakse mis ühikutes? Mida see lahtiseletatuna tähendab? (0.5p) Mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil tunnis ehk siis 1,852 km/h. Meremiil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. 4) Nimetage sadamate haldussüsteemid? (1.5p) Landlord Port, Tool Port, Service Port 5) Miks veetakse kaupu meritsi? (3p)

Keeled → Vetelvedu
2 allalaadimist
Meretransport
22
odp

Meretransport

dokumentide skeem. Laevad Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Kauba- ja segalasti alaliigid ­ segalastilaevad e. nn. ­ universaalsed segalastilaevad, generaallastilaevad; nn. multipurpose e. ­ puistlastilaevad e. balkerid; mitmeotstarbelised laevad; ­ vedellastilaevad e. tankerid; ­ spetsialiseeritud segalastilaevad; ­ kombineeritud lasti laevad. ­ puistlastilaevad e. balkerid;

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Laeva Uppumatus
4
docx

Laeva Uppumatus

ut = V / Vo täituvustegurid erinevate laevaruumide kohta on järgmised: Ruumid , milles paiknevad laevamehhanismid , tehonoolilised seadmed a eletrijaamad ..... mittereisilaevade ruumid , milles hoitakse lasti või laevavarusid Ruumid mis on täidetud koormata ratassõidukitega , eluruumid tühjad mahutid ja ballastitankid Veeremislaevade lastiruumid lasti sisaldavate ruumide täituvustegurid saab täpsemini leida arvutuslikult. Segalasti sisaldava lastiruumi täituvusteguri leitakse olenevalt lasti massist p, stoovimistegurist ja lasti taituvustegurist u , mis samuti ruumi mahust Vo valemiga -

Ehitus → Laevade ehitus
62 allalaadimist
Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate
28
docx

Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate

Aastal 2014 valmis kruiisikai, mille akvatooriumi sügavuseks hinnatakse vähemalt 11 meetrit. (Ibid.) Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.(Ibid.) KOKKUVÕTE Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid. Selle transpordiliigi odavus avaldub just suuremate koguste transportimisel. Seetõttu on ka Läänemerel veetavatest kaubaartiklitest just need, mida tavaliselt kulub palju: rauamaak, kivisüsi, vili, toornafta, õli jne. Läänemere-äärsete riikide eripärade tõttu toimub kauplemine peamiselt üksteise varustamise eesmärgil.

Logistika → Ärilogistika
75 allalaadimist
MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE
19
docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

ja puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu ning teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu (ro-ro laev ehk veeremilaev on sõidukite vedamiseks ehitatud laev). Tänu heale asukohale ning raudtee-ja maanteeühendusele sisemaaga omab ta suurt kaalu Eesti transiitkaubanduses. Sadama kaubakäive moodustab AS Tallinna Sadama kogukaubakäibest umbes 75% ning Eestit läbivate transiitkaupade mahust 70%. Paljassaare kaubasadamas käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, lisaks ka puitu ja kiiresti riknevaid kaupu ning toiduõli. Sadam asub Tallinnas Paljassaare poolsaarel, jäädes umbes 6 kilomeetri kaugusele Tallinna kesklinnast. Sadam on Muuga sadamast oluliselt väiksem territooriumiga 43,6 hektarit ja akvatooriumiga 33,5 hektarit. suurimaks sügavuseks on 9 meetrit ning suurim laev, mis sadamasse mahub on 190 meetrit pikk ja 30 meetrit lai. Tänu asukohale on ta üks tuulte ja lainete eest kaitstuim sadam Eestis

Logistika → Baaslogistika
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun