Aedviljad moodustavad olulise osa nii täiskasvanute kui ka laste menüüst. Iga söögikord ja vahepala peaks sisaldama mingil kujul aed- ja puuvilju ning marju. Ideaalne oleks süüa aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas. 2. Teraviljatooted 46-aastane laps peaks sööma vähemalt neli viilu leiba päevas. Leib käib iga söögikorra juurde. Hästi sobivad näiteks tume rukkileib, grahamnisujahust pagaritooted, tume segajahust leib, näkileib, tumedad kuklid ja ohikud vms. Pagaritooted sisaldavad ka erineval määral kiudaineid. Tumedas rukki- ja täisteraleivas on rohkem kiudaineid kui saias. 3. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks Terve pere joogiks sobib rasvavaba piim. Soovituslik piima ja piimatoodete määr lastele ja täiskasvanutele on umbes pool liitrit päevas. Lisaks soovitatakse süüa 23 viilu väherasvast ja vähesoolast juustu
kasutati kohupiima ka kastmeks. Peamiselt Mulgimaal tehti kohupiimakattega korpe (all oli lame sepiku- või karaskikakk). Kagu-Eestis tehti ka kodupiimajuustu sõira. Seda söödi suuremate pidupäevade puhul, eriti jaanipäeval. Ehtsat juustu tehti vaid rannarootsi aladel ja mõisates. Eesti talurahvas seda ei tundnud. [] Argi- ja peojoogid Peale hapuroka olid igapäevasteks jookideks taar ja kali. Taari tehti jämedast odrajahust või linnasejahust hiljem rukki- või segajahust. Taarile lisati sageli kadakamarju. Oli ütlus: igal talul oma taar. [] Kevaditi joodi rohkesti kasemahla, mida hea kask võis anda kuni 150 toopi. Kasemahlast kääritati heinaajaks mahlakalja, lisades sellele rukkijahu, linnaseid, leivakoorukesi jm. [] Valmistati ka kadakamarjajooki või teed. Palju kasutati meejooki (või meeõlut), mis valmistati meest, veest ja pärmist. []
Terad keedetakse soolakas vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahust segatakse hapu- või petipiimaga püdel kama (külm kört) või tehakse kamakäkke. Tegelikult võib kamajahu segada ka värske piima või lausa veega ning soolaga maitsestatult saame tõeliselt isase kareda smugri roka. Teine äärmus on segada kamajahu hapukoore ja suhkruga, tulemust on suutelised sööma isegi õrnakõrilised neiud. Eestis tehti segajahust kama algselt peamiselt Lõuna-Eestis, Setumaal valmistati ka kaerakama. Nüüdisajal toodetakse Eestis segakamajahu (näiteks as CIBUS, Pärnu, Vanapargi 2, toote kood kaubastatuna 500 g kilepakendis 4 740126080017). Esineb ka sõna kama kasutust muis tähendusis ENE, 4. kd. Tallinn, "Valgus", lk. 264 (muudetult). kamale eelneb kreeka mütoloogiline nümf Kalypso [kalüpso], kes pakkus
Sepik 229 7,9 1,5 0,08 0 45 0 5 0 0 0,81 0,28 0,12 2,6 0,12 0 0,6 0 2,1 454 230 34 55 190 4 3,3 Sepik "Salla" 266 7,9 2,8 0,1 0,2 51,2 0,4 2,7 0,1 0 1,2 0,1 0 2,8 0 0 0,3 0 1,5 440,6 136,4 23 18,1 90 1,8 4 Saiake "Nublu", segajahust 256 8 3 0,3 0,3 48,4 0 3,8 6,1 0,1 0,5 0,1 0,1 3 0,1 0 0,3 0 1,5 366,8 158,7 16,2 29,2 125 2,1 4 Sai "Lahe" 280 7,7 3,6 0,1 0 53,2 0 2,7 0 0 1,7 0,1 0 2,8 0 0 0,3 0 1,5 436,1 123,3 11,9 17,2 82,4 1,8 4
Leib "Kalle", rukkileib 214,3 896,8 49 6,5 1,5 0,2 0,2 Rukkileib, linnastega 223,3 934,2 48,5 6,7 1,5 0,2 0,2 Sepik 228,6 956,3 43 7,9 1,5 0,38 0,21 Sepik "Salla" 265,6 1111,1 44 7,9 2,8 0,3 0,2 Saiake "Nublu", segajahust 256,4 1072,8 45 8 3 0,6 0,4 Sai "Lahe" 280,1 1172,1 43 7,7 3,6 0,4 0,3 Sai, vormisai 248,3 1038,8 56,4 6,9 3 1,4 0,6 Sai, röstisai, röstimata 245,1 1025,6 36 8,6 3,1 0,63 0,36 Stritsel, kringel 398 1665,1 34 7,3 15,5 9,5 4,1
100 60 90 49,9 47,7 47,5 90 14 9 6 25,5 25,3 25,7 6 4,6 3,2 5,5 3,6 3,4 4,1 12 2,1 1,5 0,25 0,9 0,9 0,9 0,25 Sepik "Salla" Saiake "Nublu", Sai "Lahe" Sai, vormisai Sai, röstisai, Stritsel, kringel segajahust röstimata 265,6 256,4 280,1 248,3 245,1 398 1111,1 1072,8 1172,1 1038,8 1025,6 1665,1 44 45 43 56,4 36 34 7,9 8 7,7 6,9 8,6 7,3
annaabi.ee 
