1. Mille saatel laulis oma laule Kuningas Across Taavet? 3. Mis on kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill? 2. Taavet lõi juutide templimuusikutest ..... 5. Mille saatel laulis kuningas taavet? 4. Araabia erilised meloodiamudelid. 8. Mis oli juutide käsiõpetus? 6. Kes esitasid Sefardi laule? 11. Roopitaoline instrument. 7. Enamik rahvamuusikast oli ...... helilaadis. 12. Laulu saateks mängisid ....... pillid. 9. Jumalateenistusel lauldi ....häälselt. 10. Flöödilaadne roopill.
JUUTIDE MUUSIKA Anette Mägi 7.c klass 2016 Juutide Muusika o Vaimulik muusika o Levis kristlaste hulka o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor Tänapäeva Muusika
Saadok 12. Kuidas kutsuti suurkohust heebrea ja kreeka keeles? Palju oli seal liikmeid? Sanhedrin, Synedrium, 71 13. Mida tegi Heroodes Suurkohtuga? Hukkas selle 45 liiget ning asendas uued 14. Milline amet oli keskajal kristlaste poolt juutidele lubatud? Rahalaenamine 15. Kuidas kristlased Hispaanias kutsusid end näilikult ristida lasknud juute? Marrano 16. Kuidas kutsuti neid juute, kes saadeti välja Hispaaniast ja Portugalist? Millist dialekti nad kõnelesid? Sefardi juudid, ladiinot 17. Kuidas kutsuti neid juute, kes saadeti välja Prantsusmaalt ja Saksamaalt? Millist keelt nad kõnelesid? Askenazi juudid, jidis 18. Millised väärtpaberid võtsid juudid esimestena kasutusele? Tseki, veksli 19. Kes kasutas sõna "sionism" esmakordselt? Kuidas seda sionismi kutsuti? N.Birnbaum, kultuuriline sionism 20. Kes juhatas esimest sionistlikku kongressi ? Kuidas kutsutakse temast alguse saanud sionismi? Theodor Herzl, poliitiline sionism 21
· Taas sai kõnekeeleks XIX sajandi keskel tänu Eliezer Ben-Jehuda tegevusele. · Praegu on Iisraeli üks riigikeeltest. · Jidisi keel ehk jidis (ka: juudi keel) on askenazi juutide keel. · Kuulub germaani keelte hulka. · Kujunes X-XII sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates XV s. oli oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all. · Jidisi keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. · Ladino e sefardi juudi keel kuulub romaani keele ibeeri-romaani allrühma hulka. · Keele aluseks on vana kastiilia keel heebrea,türgi, vähemal määral prantsuse, kreeka ja lõuna-slaavi keelte mõjuga. · Kirjas kasutab heebrea kirja. · Rääkisid ainult Hispaaniast välja saadetud juudid e sefardimid, kes pärast 1492 a asusid elama Thessalonikis, Istanbulis, Izmiris ja teistes Osmani impeeriumi aladel. Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. Mikve
abielluda aarjalastega 1938-11-9/10 kristallöö: sünagoogid ja poed rüüstati, 30 000 saadeti k-laagritesse 1942 lõplik lahendus, kõik juudid hävitada. 1948 rajati Iisraeli riik IISRAELI RAHVAS - juudid *heebra keel, milles on kirja pandud pühakiri ja mis on alles kui pühakeel, mida niisama ei pruugita. *juudid -Askenazi *jidis See rühm sai enim kannatada II maailmasõjas. - Sefardi elanud valdavalt hispaanias ja liikunud sealt välja, võime neid kohata kogu maailmas praktiliselt. *ladino -Edot ha-mizrach idarahvas *Religioon kui ühendaja- uskumused, tavad, identiteet JUMAL judaismis *ainujumal alguses lõi Jumal taeva ja maa.. armuline & õiglane karm & õiglane *JHWH see nimi on nii püha, et seda ei öelda. Usk on pigem vähem kui rohkem.Arvatakse, et
Jumal ei pea riiki looma, vaid selle taastama. Holokaust. Pool sajandit aset võtnud sündmus, kus enamik juutidest hävitati. Suur osa traditsionaalsest juudikultuurist kadus. Ei puuduta vaid Saksamaad, ka Poolat, Ida-Euroopat. 1948 Iisraeli riik. Heebrea keel. Kirjas pühakiri, tänapäeval klassikaline heebrea keel surnud keel. Juudid koosnevad erinevatest rühmadest (Askenazi juudid, kes elasid Euroopas, rääkisid jidisi keelt.) (Sefardi juudid vahemere ääres, rääkisid ladino keelt) (Edot ha-mizrach, Palestiinas) neid kõiki seob religioon. Annab kollektiivse identiteedi. Erinevused minimaalsed. Tänapäeval öeldakse, et kõige suurem proleem on juutide jaoks segaaebielud. Traditsioonid hääbuvad. Lihtsam on minna kergema vastupanu teed. Võime traditsiooni nimetada judaismiks. Eesti Juudiusu Kogudus. Müüdid Kirja pandud pühakirjas, nimetatakse Tanah´iks. Nimi tuleb pühakirjade erinevate osade tähtedest
elas, tema põhiveendumusi ning põhiteese ning kuidas on ta mõjutanud kaasaega. Töö koosneb kuuest peatükist ning kolmest alapeatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Derrida elulugu. Järgnevates peatükkides on Derrida kolme ideed, raamatud ja seos tänapäevaga. Töö ilmestamiseks on toodud pildimaterjali. 3 1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15. juuli 1930 Alzeerias sefardi juudi perekonnas (Lisa 1). Kodune keel oli prantsuse keel ja religioonile pöörati vähe tähelepanu. 1935- 41 käis ta El Biari algkoolis ja astus siis Ben Aknouni lütseumi, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja uute juudivastaste kvootide tõttu. Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi
Euroopa) (juudi rahva ususeadused ei (palvesall), reformeeritud ja komnservatiivsete Taaveti raamatut, lood na ; isa), Mooses ole muudetavad tallit katan juutide seas) täht, maailma keskus, (rahva (väike Abielu huppa (lilledega ehitud palvetamine loomisest, millel on Sefardi - seaduseadja, 2) palvesall vaipkatus, mis sümboliseerib pruudi hommikul, esiisadest. Usuelu 3 ,,kaugel juhtis rahva Konservatiivid üleriiete all) ja peigmehe uut rajatavat kodu) päeval ja ja tavade alus!; ülesannet läänes" Egiptusest Payot Surm valgesse linasse mässimine, õhtul, Prohvetid :
religioon. Diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudid ehk ka paguluses olevad juudid. Juudisugu liigub mööda emaliini (nt ortodoksetel juutidel). Kõik juudi rahvusest ei ole judaistid. Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS Askenazi juudid Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU
juute. Veel enam võib seda öelda geneetilises mõttes, sest nagu määratleb Eesti Entsüklopeedia, on juudid „rühm vanaheebrea rahvast lähtunud, antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudel maadel“ – pange tähele mitmuse vormi, „rühm rahvaid“. Ennast juudina defineerinud 20. sajandi kirjanikest on teinud ilma põhiliselt jidiši taustaga aškenazi juutide järeltulijad (teine suurem juutide rühm, sefardi juudid, kes elanud Lõuna-Euroopa äärealadel, Aafrikas ja Aasias, jäi jidišist eemale ning tarvitas kas romaani keeli, araabia keelt või oma muude asukohamaade keeli, hiljem ka uusheebrea keelt). Jätan kõrvale need Ida-Euroopa aškenazi kirjanikud, kes jäid puhtjuudiusulises keskkonnas külakeste või linnakeste jutuvestjateks ja usuõpetlasteks ning sageli emigreerusid hiljem otse Palestiinasse, tekkiva juudiriigi aladele
2.4.1. Õiguse ühtsus Heebrea õigus kui ühtne tervik on hiljemalt nüüdsest fiktsioon. Juba Talmudi vastuvõtt ei olnud absoluutne, näiteks karaiidid (Egiptuses) olid selle vastu. Uusajal kujunes juudi valgustusliikumine haskala, mis samuti vastustas Talmudi. Diasporaa kogukonnad elasid erinevates sotsiaalkultuuriliste tingimustes, kujunesid erinevad kultuuripiirkonnad. Juba keskajal eristati: 1. babüloonia juute, 2. sefardi juute (Vahemeremaade juudid; pärinesid suures osas Hispaaniast, kust pagendati 1492.a.; Portugalist 1496 ) 3. askenazi (algselt Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal elanud juudid, kes asusid sealt hiljem Kesk- ja Ida-Euroopasse.) Neis kogukondades kujunes selge identiteeditunnetus, eriti suhetes kristlik-ladinliku ümbrusega. Juutide kohta antud seadused olid eri piirkondades erinevad, suured erinevused eksisteerisid periooditi. 2.4.2
annaabi.ee 
