Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu-põrkade paigutus on käsnaines
Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk
ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk
pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas.
Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu-põrkade paigutus on käsnaines
ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 27. Endokriin organid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28. Veri ( paks, vedel, puna- ja valgelibled, kuidas nimetatakse) Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub
Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu-
Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs. Lühikesed luud- mõõtmed on enam vähem võrdsed. Sellesse gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid. Lamedad luud- Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid on leida jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkades luudes kõige paksem. Kompaktainekiht on õhuke lamedates ja lühikestes luudes .Käsnaine moodustub õhukestest isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja –põrkadest Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispind, v.a. liigesepinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise ehk periostiga. 5
annaabi.ee 
