paberpõhimikuga rullfilmi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. Suure panuse fotograafia arengusse on andnud vene fotograafid ja leidurid. Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles
tehasehoone. Järgnesid Audi 80 1972. aastal ja Audi 50 1974. aastal. 10. märtsil 1969 sõlmisid Auto Union GmbH, SNU Motorenwerke AG ja Volkswagenwerke AG lepingu, mille tulemusel Audi ja NSU liideti üheks firmaks, nimega Audi NSU Auto Union. Firma suuromanikuks sai 59,9%-ga Volkswagen ning peakorter jäi Ingolstadti. Maailmakuulsaks sai Audi 1980. aastal, kui Genfi autonäitusel tegi debüüdi esimene quattro nelikveoga seeriatootmisse läinud sõiduauto. See masin sai aluseks nii suurele hulgale edukatele ralliautodele kui ka tänastele nelikveoga Audi mudelitele. 1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile. 1990de alguses esitleti uusi mudeleid, mis olid kõik juba 80ndatel kasutusele võetud kõrgekvaliteetsete uuendustega. Kasutatud Audid olid kõige roostevabamad autod turul
Steve Sasson Kodak'st ehitab esimese CCD-põhiselt töötava digitaalse kaamera. Ajalugu 1976: Esimese soolonäitus värvifotodest Museum of Modern Art'is. 1978: Hiroshi Sugimoto alustab tööd merevaadetega. 1980: Elsa Dorfman alustab portreede tegemisega koos 20x24 Polaroidiga. 20x24 Polaroid Ajalugu 1980.a. organiseeris A.Giroux Prantsusmaal kogukate kassettidega puitfotoaparaate seeriatootmisse. 1983: Kodak tutvustab ketaskaamerat, kasutades 8x11mm raami. Ajalugu 1987: populaarse Canon EOS süsteemi kasutuselevõtt. 1990: Adobe Photoshop väljastatakse. 1991: Esimene digitaalne peegelkaamera. 1992: Kodak tutvustab PhotoCD Ajalugu 2000: Kaamera telefoni sisse (Jaapan) 2001: Polaroid läheb pankrotti. 2003: Four-Thirds standardi kompaktne digitaalne peegelkaamera Olympus E-1. 2004: Kodak lõpetab tootmise
Ainult sakslased jõudsid arusaamisele, et tankid kujutavad endast väga tõhusat ja mobiilset löögijõudu ning on kasutatavad iseseisvate üksustena. Muidugi eeldas see ka muu soomustehnika arendamist. Teise maailmasõja esimesed aastad kinnitasidki, et tankiüksustel on tulevikku. Tankide olulist rolli taibati ka Nõukogude Liidus, kus alates 1930. aastatest toodeti tanke üle viie korra rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. 1940. aastal seeriatootmisse jõudnud keskmine tank T-34 üllatas sakslasi oma tugeva relvastuse ja paksu soomusega, mille vastu Saksa tankide väiksekaliibrilised kahurid olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55 millimeetrit ning käiguvaru 400 kilomeetrit. Tankil oli 500-hobujõuline diiselmootor, maksimaalne kiirus maanteel 55 km/h. Ta võis ületada 2,5 meetri laiuse kraavi ja 0,7 meetri kõrguse takistuse. T-34 relvastusse
Rasmussen 1928. aastal üle majanduslikult kuivale jäänud Audi tehased ning insenerid Oskar Arlt ja Walter Haustein said ülesande tuua ilmale kahesilindriline, konkurentsivõimeline väikeauto. Aega andis Rasmussen selle töö teostamiseks ei rohkem ega vähem kui kuus nädalat. DKW Fronti prototüüp oli valmis 36 päevaga. Tulemus ajas silmad suureks kõigepealt bossil ja mõne aasta jooksul veel 250 000 sakslasel. Just nii palju jõuti Zwickaus seeriatootmisse antud mudeleid enne uue maailmasõja algust müüa. Rändaja rõõm Kuulsad Wandereri (ek. rändaja) tehased said alguse juba 1885. aastal, mil Johann B. Winklhofer ja Richard Adolf Jaenicke tegid algust jalgrattadepooga. Järgnesid mootorrattad. Mõningate katsetuste järel ilmus 1913. aastal turule juba Wandereri Nukuke (Wanderer Puppchen). See oli firma jaoks tõeline lotovõit. Vaid 12- hobujõulisest neljasilindrilisest kääbusest sai tolle aja tõeline müügihitt ja vundament
Ligilähedaselt arvutades: keskmiselt paistab päike ööpäevas 12 tundi ning elektri hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat. CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga. CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda. Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa
relvastatud armee. Nõukogude Liit oli 1941. aastal ainuke riik, mis tootis rasketanke. Nende ülesanne oli murda läbi vastase kaitsest ja avada kergetankidele pääs saksa kiirteedele. 1940. a. juunist kuni 1941. aasta juunini loodi NSVL-is 61 uut tankidiviisi, igaühes 375 tanki .Samas astus Saksamaa 1939 .aasta septembris Teise maailmasõtta vaid KUUE tankidiviisiga. Vallutada maailm? 1939. a. septembris oli maailma võimsama relvastusega seeriatootmisse antud hävitaja konstruktor Polikarpovi I-16. Tulejõu poolest ületas I-16 kahekordselt Messerschmidt-109E ja peaaegu kolmekordselt ;Speedfighter. 1939. a. Septembrist 1941. a. juunini moodustati NSVL-is 295 uut laskurdiviisi. 1940. aastast kuni 1941. a. juunini moodustati NSVL-is 79 uut lennukidiviis, igaühes200-300 lennukit. 1940-1941 moodustati NSVL-is 30 uut motoriseeritud diviisi. 1939
kütuse keemiline energia suhteliselt madalal temperatuuril otse elektrienergiaks. On välja töötatud mitmeid kütuseelemendi tüüpe, kuid esialgu on nad energiaallikana kallid. Siiski on juba kasutusel sadu pooltööstuslikke kütuseelemente. Võtmeküsimuseks on keemia- ja füüsikaalased fundamentaaluuringud uute materjalide, struktuuride ning tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks. Kõrge hinna üheks põhjuseks on ka see, et kütuseelemendid pole veel jõudnud seeriatootmisse. Kütuseelement kasutab kütusena puhast vesinikku või vesinikku sisaldavaid aineid (näiteks maagaas, naftaproduktid, metanool). Teine võimalus vesiniku tootmiseks on vee hüdrolüüs. Elektrolüütiliselt tasub vesinikku toota ainult odava elektrienergiaga ehk siis tuule-, hüdro-, päikese-, aga ka tuumaenergia abil. Kuigi viimasel 25 aastal on elektrolüüsiks kasutusele võetud täiesti uued tehnoloogiad, ei ületa elektrolüüserite kasutegur 80%
Kuna aga arvuti kiirus sõltub mitmetest erinevatest näitajatest, siis Pentium 150 MHz ei ole täpselt 2x kiirem kui Pentium 75MHz. Reeglina nõuavad erineva põlvkonna protsessorid ka erinevat emaplaati. INTEL Esimese laiatarbeprotsessorite tootjana on Intel kindlustanud endale suurima PC protsessorite turuosa. Inteli uuendused on arvuteid arendanud XT aegadest alates. 4004 -oli Inteli ja üldse maailma esimene mikroprotsessor, mis anti seeriatootmisse XI 1971 aastal ja töötas taktsagedusega 0,108 MHz ning milles oli 2300 transistori. Protsessor võimaldab töödelda ainult numbrilist informatsiooni. 8008 -oli esimene nii numbrilise kui ka tekstinformatsiooni töötlemist võimaldav mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas taktsagedusel 0,2 MHz ja sisaldas 3500 transistori. 8080 -esimene laiemat kasutamist leidnud mikroprotsessor. Anti seeriatootmisesse IV 1972.a. Töötas
3 Hiljem läks neid leiutisi vaja saksa inseneridel Max Hildebrandtil ja Alois Wolfmülleril, kes 1892. Aastal said valmis kaheslindrilise kahetaktilise mootoriga varustatud igati sõidukõlbuliku mootorratta ja kohe seejärel esimese neljatakilise mootoriga kaherattalise keps-ülekandega sõiduki. Sellest hetkest jäi ainult kukesamm sajandivahetuseni, mil mootorratas läks juba seeriatootmisse. Aastatel 1898-1900 hakati neid valmistama Saksamaal (NSU JA Opel), Inglismaal (Matchless), Austrias (Puch), Tsehhoslovakkias (Laurin & Klement) ning seejärel juba mitmes teises riigis. Sedavõrd, kuidas suurenes mootorraste sõidukindlus, hakkas levima ka kiirusepisik. Juba 1897 aastal korraldati võidusõit marsuudil Pariis-Dieppe, kaks aastat hiljem hakati võistlema Saksamaa ja Austria hipodroomidel. Selleks ajaks oli mootorrattaga saavutatud juba kiirus 49 km/h.
suurem kõlatugevus (eriti bassiregistri kandvus) ja nüansseerimisvõimalused dünaamikas, aga ka mängumehaanika kiirendamine ning kergemaks ja täpsemaks muutmine. Erard'i firmas väljatöötatud repetitsioonimehaanika lõi eeldused uutele virtuoossetele efektidele, samal ajal kui metallraami kasutuselevõtt võimaldas keelte pinget tõsta ja kõlatugevust märgatavalt suurendada. Need uuendused hakkasid levima 1820. aastate keskel, seeriatootmisse jõudsid nad siiski alles 1850. aastate paiku. Vastavalt klaveriehituse arengule olid uued suunad klaverimuusikas üha enam seotud mängutehnilise külje arendamisega. Tekkis terve plejaad pianiste-heliloojaid, keda praegu tunnustatakse peamiselt kui arvukate etüüdide autoreid, kuid 19. sajandi alguses olid nad kontserdilavadel juhtfiguurid, demonstreerimaks oma suurepäraseid tehnilisi oskusi. Oma ajastu suurimad virtuoosid olid Ignaz Moscheles, Johann Baptist