spermatosoide, muutes need aktiivselt liikuvaks · Cowperi nääre asub suguti sibula läheduses (bulbouretraalnääre), selle aluseline nõre neutraliseerib kusiti happelise keskkonna · Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis. See on normaalne EESNÄÄRME RISTLÕIGE KUSITI LÄBIMISE TASANDIL SEEMNEVEDELIK · Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest · Sperma hulk on 35 ml ehk 1 teelusikatäis · Välimuselt on see püdel, hallikasvalge ebaühtlane vedelik · 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku, ehk spermatosoidi SEEMNEPURSE JA ORGASM · Seemnepurse võib toimuda iseenesest, tavaliselt öösel. Seda nimetatakse pollutsiooniks · Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel · Seemnepurse toimub ka sugulisel vahekorral
selle mahust 30%. Eesnäärme nõre stimuleerib spermatosoide, muutes need aktiivselt liikuvaks. Cowperi nääre asub suguti sibula läheduses, selle aluseline nõre neutraliseerib kusiti happelise keskkonna. Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis. (Tallinn Kirjastus "Valgus" 1988) Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab
puuduvad neil viburid, seepärast nimetame neid spermiumideks. Tolmutoru pikeneb ja tungib läbi emakakaela sigimikku, milles on seemnealgmed. Neid ümbritsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava- seemnepilu. Seemnealgme keskel paikneb põitaoline lootekott, milles on rakud. Üks neist, mis asub seemnepilu läheduses, on teistest suurem. See on munarakk ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi seemnepilu seemnealgmesse ja selle sisu valgub lootekotti. Toimub viljastamine: üks seemnerakkudest ühineb munarakuga. Viljastanud munarakust areneb idu. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskrakuga. Sellest kujuneb areneva seemne toitekude. Eesnevast selgub, et seemnealgmes toimub kaks viljastamist. Kaheviljastamine on iseloomulik ainult õistaimedele. Pärast tolmemist ja viljastamist areneb õiest vili, milles on üks või mitu seemet. (Martin et al,1998.lk 50-51) 7 ÕISIKUD
· Homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus moodustuvad tetraadid, sest iga kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. · Homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel ka ristsiire (suvaliste juppide vahetamine). Defektid: vead kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse seemne- või munarakku võib sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni hoopis puudu. 5% seemnerakkudest on ebanormaalse kromosoomide komplektiga. Seda võib mõjutada ka röntgen, vanus ja teised tegurid. Sellised vead võivad põhjustada Downi, Turneri või nt Klinefelteri sündroome. 7. Mendeli poolt avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel. Monohübriidne: Mendeli I seadus ehk ühetaolisus seadus erinevate homosügootsete isendite
Geneetilist muutlikkust aitab suurendada veel meioosi esimeses profaasis toimuv geneetiline rekombinatsioon (ristsiire) homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused keskkonnategurid, näiteks röntgenkiirgus, kemikaalid. Olulist rolli mängib ka indiviidi vanus. Suguvõsade uuringutest on ilmnenud, et osades suguvõsa liinides esineb meioosi häireid sagedamini kui teistes. See viitab sellele, et nende indiviidide puhul on normaalne meioos häiritud mutatsioonide
Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused keskkonnategurid, näiteks röntgenkiirgus, kemikaalid. Olulist rolli mängib ka indiviidi vanus. Näiteks 20-aastastel naistel on risk saada Downi sündroomiga laps 4:10000, kuid 45-aastastel on see võimalus suurenenud 50 korda (200:10000). Samas esineb ealine sõltuvus ka meeste puhul ligi 20% ebanormaalse kromosoomide arvuga lapsi sünnib
6. DNA REPLIKATSIOON. Kuigi meioosis toimub rakujagunemine 2 korda, on nii meioosis kui mitosis 1 S-faas. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Mida vanemad eas naine lapse sünnitab, seda suurem tõenäosus on saada defektne laps. Downi sündroom on levinud. Ka teiste kromosoomide lisakoopiaid esineb, kuid need arenguhäired on veelgi suuremad ja üldiselt rasedus katkeb ise. Vead toimuvad kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad samuti ebanormaalset kromosoomide komplekti. Meioosi evolutsiooniline tähtsus: Isalt ja emalt saadud homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine sugurakkudesse. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223 (~1000000 kombinatsiooni). Ristsiirde toimumine meioos I profaasis suurendab veelgi geneetilist muutlikkust. 1 homoloogilistest
Arenevad seemnerakud jäävad meioosi käigus üksteisega tsütoplasma sildade kaudu ühendatuks seni, kuni neist arenevad spermatozoidid. Spermatogeneesi käigus kaotavad rakud tsütoplasmat. Munaraku viljastamisel seondub seemneraku pea munarakku ümbritseva kestaga, mida nimetatakse zona pellucida. See kest sisaldab erinevaid glükoproteiine, mis seonduvad seemnerakuga spetsiifiliselt, eristades sama liigi seemnerakke võõraste liikide seemnerakkudest. Kui seemnerakk on seondunud, vabanevad vesiikulitest ensüümid, mis aitavad tal munaraku kesta läbida ning soodustavad rakkude membraanide ühinemist. Kohe pärast membraanide ühinemist vabanevad munaraku membraani sisepinnal asunud kortikaalgraanulitest mitmesugused ensüümid ja muud molekulid, mis muudavad zona pellucida struktuuri, et takistada järgmiste seemnerakkude tungimist rakku. Inimese spermatogenees algab puberteedieas ja toimub edaspidi pidevalt kõrge vanadusenik 4
Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused keskkonnategurid, näiteks röntgenkiirgus, kemikaalid. Olulist rolli mängib ka indiviidi vanus. Näiteks 20-aastastel naistel on risk saada Downi sündroomiga laps 4:10000, kuid 45-aastastel on see võimalus suurenenud 50 korda (200:10000). Samas esineb ealine sõltuvus ka meeste puhul ligi 20% ebanormaalse kromosoomide arvuga lapsi sünnib kromosoomide ebavõrdse
Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused keskkonnategurid, näiteks röntgenkiirgus, kemikaalid. Olulist rolli mängib ka indiviidi vanus. Näiteks 20-aastastel naistel on risk saada Downi sündroomiga laps 4:10000, kuid 45-aastastel on see võimalus suurenenud 50 korda (200:10000). Samas esineb ealine sõltuvus ka meeste puhul ligi 20% ebanormaalse kromosoomide arvuga lapsi sünnib kromosoomide ebavõrdse
annaabi.ee 
