tamme kasvatamine on enamasti raskem. Viimasel ajal on populaarseks muutunud haava kasutamine, vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasutada ka mändi, kuid taolisi muldi on vähe. Kuusk on ka väga produktiivne kuid piiratud samadel mõhjustel mis männigi puhul. Väga populaarne on maarjakase kasvatamine. Kuna kasvab palju rohttaimi siis on hooldamine vajalik just esimestel aastatel, vegetatsiooniperioodil. Seemnete varumine Ajutine seemnepuistu. s.o heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähima 5-10aasta jooksul. Nendest on vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemne varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu on looduslik või kultuuripuistu.Valikseemnepuistuks nim. Fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks.
Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt
Ka harilik tamm on sobiv puuliik. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel mändi. Samuti kuusk. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Metsaselektsioon. Plusspuud. Seemlad Ajutine seemnepuistu - heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest. Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu.
vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid. Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, et kujundada väärtuslik, kvaliteetne puistu. Puid hoitakse
vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid (2007. aastal näiteks kasutati metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 157 kg männi ja 325 kg kuuseseemneid), lisaks metsakülvid. Siiani on varutud suur osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus peaks jääma 0,5-0,6. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistu - looduslik või kultuurpuistu. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid
Siiani See on eriti oluline teatud puuliikide puhul. küsimusi. Kuna ka kõige kehvemad varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust Näiteks hariliku haava kasvatamisel on üheks põllumullad on üldreeglina piisavalt viljakad seemnest nn. Ajutistest seemnepuistutest. suuremaks probleemiks haavataeliku levik, kuuse puittaimede kasvuks, võivad Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline kasvatamisel aga juurepessu oht. Kui õnnestub põhimõtteliselt seal kasvada kõik Eesti metsapuud. raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aretada nende haiguste suhtes resistentseid vorme, Seniste kogemuste ja teadmiste aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada annaks see olulist majanduslikku tulu.
annaabi.ee 
