anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid Vivipaaria -- seeme idaneb elava taime küljes Idujuur hüpokotüül idulehed esilehed http://morfoloogia.weebly.com putkõis keelõis õisik
Põllumuldadel erineb metsamuldadest just pindmine horisont, mida on rohkesti haritud, väetatud ja ka lubjatud ning seetõttu ka põllumuldadel kasvavte puude juured on küllalt pindmises kihis e. madalamjuurelised.Põllumuldadel on metsamuldadest suurem just kergesti lahustuvate lämmastikühendite sisaldus, mis soodustavat ohtliku tüve- ja juuremädaniku tekitava seene juurepessu arenemist ja levikut mullas.Põllumuldade erinevuseks on veel väga suur umbrohtude seemnepank, kust võivad seemed puhkeseisundist tärgata ka hulk aega hiljem ja nende mõju vähendab alles liitunud puuvõrastik. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. Juurepess on puittaimede juure- ja tüvemädaniku üks tuntumaid põhjustajaid.Tema viljakehad, mis asuvad metsavarise all kännu alaosas levitavad oma eoseid kogu vegetatsiooniperioodil ja nendega nakkus toimub vigastatud tüvede ja juurte ning värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida
Ekvaatorile lähemad piirkonnad / stabiilsemates tingimustes arenenud alad. Mis tegurid ohustavad liigirikkust? Peamised looduslikku mitmekesisust ohustavad tegurid: Kasvukohtade/elupaikade killustumine. Kasvukohtade/elupaikade hävimine. Kasvukohtade vaesestumine ja reostumine. Globaalne kliimamuutus Liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks Võõrliikide invasioon Suurenenud haiguste levik Mis asi on liigifond, mis seemnepank? Liigirikkuse maksimumi määrab liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Erinevad tasemed: Regionaalne liigifond (regional species pool) – liikide hulk, mis on levinud teatud suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja võivad antud koosluse tingimustes kasvada.
Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas. Lokaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi. Regionaalne liigifond – liikide hulk, mis on olemas suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Seemnepank Mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum. Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised. Miks puisniidud on nii liigirikkad? Suur liigifond Suur pindala ja lai levik Seesmine heterogeensus Madal konkurents Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine Sagedamaid rohttaimi pärandkooslustel. Võsaülane, kollane ülane, metsülane, harilik kuutõverohi, härjasilm, metsmaasikas, pääsusilm, lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn
positiivselt, samas liigirikkust mõjutavad herbivoorid maismaal positiivselt ja vees negatiivselt ja ressursside lisamine maismaal negatiivselt ja meres positiivselt Ilmselt tuleb silmas pidada seda ka kui palju ressurssi on, kui ressurss on limiteeriv, siis selle lisamine suurendab liigirikkust, sest muidu ei taha üldse miski kasvada aga kui ressurssi saab palju, (nt. palju N) siis hakkavad suurekasvulised liigid domineerima ja väiksemakasvulised tõrjutakse kooslusest välja. 27. Seemnepank, seda mõjutavad tegurid ja seemnepanga võimalik roll koosluste uuenemises ja 'stabiilse varu' loomises. · Seemnepank on mullas paiknev idanemisvõimeliste seemnete kogum · Osa on ajutiselt seemnepangas, lühiajalised (kuni 5a.) ja pikaajalised · Seemnete idanemist mõjutab soodsate tingimuste ilmnemine · Suurem seemnepanga tihedust iseloomustab häiritud kasvukohti-häiringu
3)Tööstuslik põllundus. 16. Mis on alepõllunduse suurim negatiivne mõju keskkonnale Alepõllundus kurnab maad ja rikub ökosüsteemide tasakaalu (taimed, loomad ja/või nende elupaik hävinevad). 17. Loetle kultuurtaimede aretustsentrid maailmas? Mexico-Guatemala, Peru-Ecuador-Bolivia, Vahemere äärne pk, Lähis-Ida, Etioopia, Kesk-Aasia, India-Birma, Hiina-Korea. 18. Kuidas hoiustatakse kultuurtaimede genofondi tänapäeval. Kus seda tehakse Eestis? Seemnepankades (nt Teravmägede seemnepank Norras). Eestis Pollis? 19. Loetle Kesk-Ameerika (Mehhiko) piirkonnast pärit kultuurtaimi. Aeduba, Mais, Puuvill, Kõrvits, Kanep 20. Kust pärineb nisu/ lina/ kaer? Nisu: Kesk-Aasia; Kaer: vahemeri; Lina: Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Etioopia 21. Millised ohud on kultuurtaimede sordiaretusel/võõrliikide sissetoomisel/hübridiseerimisel? Sordiaretusel muutuvad taimed nõrgemaks, ei suuda enam end kaitsta. Võõrliikide
·Seemne idanemine Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri.
territooriumil. Populatsiooni liikmed on võimelised paljunema ja andma elujõulisi järglasi. Populatsiooni tihedus on isendite arv pinnaühiku (või lehe jne) kohta. Liigid jaotatakse kahte suurde rühma: semelpaarsed paljunevad elu jooksul ühe korra; iteropaarsed paljunevad elu jooksul korduvalt. Semelpaarsetel liikidel on väga suured ressursid paljunemiseks, kuid surevad varsti pärast paljunemist. Iteropaarsetel on aga ressursid kasinad, aga jäävad ellu. Seemnepank e seemnevaru on idanemisvõimeliste seemnete varu mullas., mis võimaldab taimekoosluste uuenemist olemasoleva hävimise või hõrenemise korral. ENERGIA Elton sõnastas: suuri loomi on alati vähem kui väikesi. Termodünaamika esimene seadus: energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise. Termodünaamika teine seadus: energia ülekande tulemusena väheneb süsteemis oleva vabaenergia hulk
peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA · Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK
Seemned ei ole peale valmimist valdavalt koheselt valmis idanema, selleks peavad nad läbima puhkeperioodi (selle jooksul seemned kohastuvad ebasoodsate kasvutingimustega, nt talviste temperatuuridega). Mõnel liigil pole puhkeperiood vajalik, sest nad on väga kiired kohanejad (pajud, paljud ristõielised). Idanemine oleneb ka idanemisvõimest (eostaimedel sajandeid, umbrohtudel aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid – piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK
annaabi.ee 
