3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Kaheidulehelised Üheidulehelised · Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. · Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Toitekude kujuneb keskrakust.
HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS);
oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Ilma viljastamiseta (apomiksis) -- partenokarpne vili Ainult sigimikust -- paljasvili Sigimik + teised õieosad -- rüüsvili Sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest (perikarp) välimine ja sisemine on enamasti kilejad keskmine paks, tugev SEEME teris Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad
Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes Perekond Hiirehernes- Vicia *põlduba- väga erinevad *Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid *talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad. Perekond Lääts- Lens *suureseemneline lääts- kettakujuline, lapurgused *väikeseemneline lääts Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus *põld- seahernes- kiilukujuline Perekond kikerhernes- Cicer arietinum Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius *ahtaleheline lupiin *kollane lupiin *valge lupiin *Hulgilehine lupiin- Lupinus polyhyllus Kaunviljade esitlus Kasvutingimused: *võimelised kasvama erinevates tingimustes *idanemise, õitsemise ajal vajavad palju niiskust *vajavad taimetoitaineid ja väetamist *eelistatud on neutraalsed või nõrgalt happelised mullad Hernes
3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab:
Enamasti on seemnekest mitmekihiline (roosõielised Rosaceae, ruudilised Rutaceae jt.), kuid võib koosneda ka ühest rakukihist (käpalised Orchidaceae, kanarbikulised Ericaceae jt.). Seemnekesta pealispind võib olla väga erineva struktuuri, konsistentsi ja värvusega ning võib kanda ka mitmesuguseid lisandeid -- olla karvane, väljakasvetega jne. Seemnetel esineb mitmesuguseid jätkeid, mis kujutavad endast kas seemnekesta väljakasveid, seemnenaba või seemnealgme jala tekiseid. Sama päritoluga on ka tiivad ja arillus ehk seemnerüü (arillus). Tiibu võib seemnel olla üks, kaks või mitu. Arillus on enamasti lihakas, sisaldab rasvu, suhkruid, tärklist jt. toitaineid, mistõttu sellest toituvad meelsasti mitmesugused loomad, aidates seeläbi kaasa seemnete levimisele. Arillus võib seemne üleni katta, võib aga olla ka nii väike, et vaevalt nähtav.
sporofüüt. Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi – üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel)
Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. 44 Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet
Idus asuvad taime tulevaste organite algmed: idujuur, iduvars ja idupung. Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised.Ühe- ja kaheiduleheliste taimede seemned on erineva ehitusega. Kaheidulehelistel taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel)
annaabi.ee 
